Vararenessanss
Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance).
nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Ilmuvad maised teemad ja paljad kehad!
Tekkis kodanlus: jõukad kaupmehed ja pankurid, kes gootikast loobumise järel hakkasid koguma ja matkima antiikkunsti, uusi teoseid taheti luua paremini kui antiikkunst.
(03.02.2014; https://docs.google.com/presentation/d/1ghji0NNBRC-HwRfRWIMiAnNcE-8E-iPC6t_TfXlWx9M/present#slide=id.p15)
nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Ilmuvad maised teemad ja paljad kehad!
Tekkis kodanlus: jõukad kaupmehed ja pankurid, kes gootikast loobumise järel hakkasid koguma ja matkima antiikkunsti, uusi teoseid taheti luua paremini kui antiikkunst.
(03.02.2014; https://docs.google.com/presentation/d/1ghji0NNBRC-HwRfRWIMiAnNcE-8E-iPC6t_TfXlWx9M/present#slide=id.p15)
ARHITEKTUUR
Itaalia oli saavutanud oma rikkuse eelkõige kaubandusega tegeledes. Sealses elanikkonnas andis tooni töökust ja käsitööoskust hindav keskklass, kes väärtustas "siinpoolset" head elu. Jõukad linnakodanikud soovisid elada esinduslikes majades ja nii tekkis arhitektidel esmakordselt pärast antiikaega tarvidus projekteerida elamuid. Kõige esinduslikumaks linnaks sai Firenze. Sealsete mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Enamasti olid vararenessansi palazzod kolmekorruselised, mille iga järgnev korrus oli eelmisest madalam ja laotud järjest väiksematest kividest. Välisfassadil eraldasid korruseid karniisid- seinapinnast eenduvad ehisliistud.
Nii meenutabki kogu tänavapoolne fassaad pigem kindlust kui elamut. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud.
Itaalia oli saavutanud oma rikkuse eelkõige kaubandusega tegeledes. Sealses elanikkonnas andis tooni töökust ja käsitööoskust hindav keskklass, kes väärtustas "siinpoolset" head elu. Jõukad linnakodanikud soovisid elada esinduslikes majades ja nii tekkis arhitektidel esmakordselt pärast antiikaega tarvidus projekteerida elamuid. Kõige esinduslikumaks linnaks sai Firenze. Sealsete mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Enamasti olid vararenessansi palazzod kolmekorruselised, mille iga järgnev korrus oli eelmisest madalam ja laotud järjest väiksematest kividest. Välisfassadil eraldasid korruseid karniisid- seinapinnast eenduvad ehisliistud.
Nii meenutabki kogu tänavapoolne fassaad pigem kindlust kui elamut. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud. Seda ümbritsesid sammasrõdud ja arkaadid ehk sammaskäigud.
Palazzo Pitti Firenzes
Brunelleschi oli Itaalia vararenessansi kuulus arhitekt, kes kehtestas arhitektuuris uued kaanonid. Ehitised pidid olema sümmeetrilised ja mõjuma rahulikuna.
Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia poole. Brunelleschi suurprojektiks kujunes Firenze toomkiriku kupli ehitamine, millele ta kulutas suurema osa oma elust.
Ta oli esimene, kes pöördus selle saavutamiseks antiikarhitektuuri rütmide ja harmoonia poole. Brunelleschi suurprojektiks kujunes Firenze toomkiriku kupli ehitamine, millele ta kulutas suurema osa oma elust.
Firenze toomkirik
Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Ladumisel on eeskuju võetud Rooma Panteoni kuplist kus kivid toetuvad kalasabamustris marmorribide vahele. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern. Brunelleschi valmistas esialgu maketi, mille tegemine enne ehituse algust üha populaarsemaks muutus. Oluline oli silmas pidada kogu ehitise terviklikkust ja harmooniat. Kogu arhitektuur liikus korrapäraste vormide poole nagu ruut ja kreeka rist. Lisaks nendele paelus arhitekte ka ring hoone põhiplaanina kuna ring sümboliseeris täiuslikku harmooniat ja tasakaalu. Ruudu, kreeka risti ja ringikujulise põhiplaaniga ehitist nim. tsentraalehitiseks. Renessansiajal ehitatud kirikutest on paljud tsentraalehitised. Sellise hoone katmiseks oligi ainuvõimalik kupli ehitus. Nii võib ütelda, et renessansiaja arhitektuuri üks tunnuseid on kuppel. Sellises ümmarguse põhiplaaniga kirikus sai altari asukohaks kiriku keskpaik, mille ümber kogudus kogunes. Mistahes asukohast kirikus avaneb kuplile samasugune vaade. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate , kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall,apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla. Tuli mõtelda ka linnade uute kaitsesüsteemide ehitamise peale kuna kasutusele olid tulnud tulirelvad. Kui keskajal oli arhitekt tundmatu oskustööline, siis renessansiajal sai temast isiksus. Parimad arhitektid olid nõutud ja tegevad erinevates projektides, neid tunti ja nende saavutusi jäljendati.
MAALIKUNST
Huvi harituse ja kunsti vastu peeti Firenzes heaks tavaks. Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli perspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõtt maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena.Kuna aeg oli selline, et üha enam tunti huvi reaalse, siinpoolse maailma vastu, siis perspektiivireeglite väljatöötamine oli väga ajakohane.Maalikunst allutati matemaatilistele reeglitele, sellele läheneti mõistuspäraselt. Samuti püüti religioosseid või mütoloogilisi teemasid ühendada maisega.
Masaccio 1401-1428 Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio. Ta maalis Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse. Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Esiplaanil asuv sarkofaag lisab ruumilisuse tunnet veelgi.. "Püha kolmainsuses" on Masaccio meisterlikult ühendanud jumaliku maisega. Pildisügavuses hoiab Jumal-Isa oma ristilöödud poja-Kristuse risti. Nende vahel hõljub tuvina Püha Vaim ja ümber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline kujutamine aitab Jumalal paista maisena. Kahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad jumala ja usklike vahel. Kõige ette on palvetama maalitud teiste tegelastega samas suurussuhtes annetaja ja tema abikaasa, kes olid reaalsed inimesed. Selline ülesehitus tekitab mulje, et reaalsest maailmast on võimalik siseneda jumalikku ehk ta sidus meisterlikult ja usutavalt usulise ja maise. (30.01.2014; http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst.html)
MAALIKUNST
Huvi harituse ja kunsti vastu peeti Firenzes heaks tavaks. Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli perspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõtt maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena.Kuna aeg oli selline, et üha enam tunti huvi reaalse, siinpoolse maailma vastu, siis perspektiivireeglite väljatöötamine oli väga ajakohane.Maalikunst allutati matemaatilistele reeglitele, sellele läheneti mõistuspäraselt. Samuti püüti religioosseid või mütoloogilisi teemasid ühendada maisega.
Masaccio 1401-1428 Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio. Ta maalis Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse. Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Esiplaanil asuv sarkofaag lisab ruumilisuse tunnet veelgi.. "Püha kolmainsuses" on Masaccio meisterlikult ühendanud jumaliku maisega. Pildisügavuses hoiab Jumal-Isa oma ristilöödud poja-Kristuse risti. Nende vahel hõljub tuvina Püha Vaim ja ümber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline kujutamine aitab Jumalal paista maisena. Kahel pool seisavad Maarja ja Johannes, kes on vahendajad jumala ja usklike vahel. Kõige ette on palvetama maalitud teiste tegelastega samas suurussuhtes annetaja ja tema abikaasa, kes olid reaalsed inimesed. Selline ülesehitus tekitab mulje, et reaalsest maailmast on võimalik siseneda jumalikku ehk ta sidus meisterlikult ja usutavalt usulise ja maise. (30.01.2014; http://kunstiabi.weebly.com/maalikunst.html)
"Püha Kolmainsus" (1425–1428)
SKULPTUUR
oli iseseisev ja ei sõltunud arhitektuurist. Kujusid paigutati ruumi keskele ja väljakutele. Kujutati julgeid ja enesekindlaid inimesi.Hakati jälle kujutama alasti keha.
Donatello (1386-2466) oli itaalia skulptor ja maalikunstnik. Tema stiil ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417a. Püha Jüri (Georgios) kujutav 2m marmorkuju. 1430a. „Taavet“. Donatello Taavet oli kujutatud võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument – esimene uusajal. See oli asetatud kõrgele alusele linnaväljakule. Sealt lõi välja suursugune väärikus ja realism.
(03.02.2014;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.htm; PILT 1 SIIT ; PILT 2 SIIT)
oli iseseisev ja ei sõltunud arhitektuurist. Kujusid paigutati ruumi keskele ja väljakutele. Kujutati julgeid ja enesekindlaid inimesi.Hakati jälle kujutama alasti keha.
Donatello (1386-2466) oli itaalia skulptor ja maalikunstnik. Tema stiil ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417a. Püha Jüri (Georgios) kujutav 2m marmorkuju. 1430a. „Taavet“. Donatello Taavet oli kujutatud võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument – esimene uusajal. See oli asetatud kõrgele alusele linnaväljakule. Sealt lõi välja suursugune väärikus ja realism.
(03.02.2014;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.htm; PILT 1 SIIT ; PILT 2 SIIT)
Donatello "Taavet" ; Lorenzo Ghiberti "Paradiisi värav"
Lorenzo Ghiberti (1378-1455) – Skulptuurikunstis avaldusid renessanssi ideaalid varem kui arhitektuuris. Firenze toomkiriku ees seisva ristmikkiriku põhjapoolse pronksukse parim valmistaja. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi seal veenva sügavusillusiooni. -„Paradiisi värav“.
Andrea del Verrocchio (1435-1488) – 15.sai II poole tähtsaim skulptor. Võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst, loodi realistlike, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid. Hakati kasutama uut majoolikatehnikat, kus põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustati medalikunst.
(03.02.2014;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.htm)
Andrea del Verrocchio (1435-1488) – 15.sai II poole tähtsaim skulptor. Võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst, loodi realistlike, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid. Hakati kasutama uut majoolikatehnikat, kus põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustati medalikunst.
(03.02.2014;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.htm)
