Impressionism.
Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi.
(16.04.2014; http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism)
Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektidejäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks.Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks.Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud:suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid.Ametlik kunstiringkond, kes hindas detailselt väljatöötatud ja kindla kompositsiooniga ajaloo- ning portreemaali, sellest kunstist midagi ei arvanud ja keeldus impressionistide töid suurtele ülevaatenäitustele Salongis vastu võtmast.Impressionistid korraldasid kokku 8 näitust, viimane a.1886. Nende tööde võlu siiski ei mõistetud ja nende töid ei saatnud müügiedu. Vaid mõned maalid leidsid ostjad, põhiliselt välismaalaste hulgast, kes said nad kätte väga odavalt. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. (16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/impressionism.html)
- Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust.
- Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
- Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal.
- Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina.
- Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
- Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi.
- Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele.
- Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel.
- Nad töötasid vabas õhus
(16.04.2014; http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism)
Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektidejäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks.Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks.Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Mingit teemat ei mõeldud välja, vaid maaliti just seda olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kujutamise kaudu. Nii tulid maalikunsti ka täiesti uued vaated, mida ei olnud enne kujutatud:suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid.Ametlik kunstiringkond, kes hindas detailselt väljatöötatud ja kindla kompositsiooniga ajaloo- ning portreemaali, sellest kunstist midagi ei arvanud ja keeldus impressionistide töid suurtele ülevaatenäitustele Salongis vastu võtmast.Impressionistid korraldasid kokku 8 näitust, viimane a.1886. Nende tööde võlu siiski ei mõistetud ja nende töid ei saatnud müügiedu. Vaid mõned maalid leidsid ostjad, põhiliselt välismaalaste hulgast, kes said nad kätte väga odavalt. Tuntuks said impressionistid alles 19.saj.lõpus, 20.saj.alguses. (16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/impressionism.html)
Edgar Degas
Edgar Degas- At the races
"Eine murul"
Eduard Manet -kuigi Edouard Manet ennast ise kunagi impressionistiks ei pidanud, oli tal aeg-ajalt impressionistidega tihedaid kokkupuuteid ja ta esines koos nendega isegi näitustel.. Manet segas endiselt värve paletil , kasutas varjudes musta ja eelistas tasapinnalist maalimislaadi ning selgeid piirjooni. Tema peateemaks olid inimesed. Manet võitles kuni surmani ametliku tunnustuse eest, kuid avalikkusele jäi ta pikka aega mõistatuseks.Nooretele impressionistidele avaldas aga mõju tema tööde kaasaegne temaatika, sageli ka hele ja särav koloriit ning heledate ja tumedate pildiosade ilma üleminekuta kõrvutamine.Kui žürii lükkas 1863.a. üle 3000 Salongile esitatud töö tagasi, tekitas see tohutuid proteste. Napoleon III andis seejärel loa teise kunstinäituse korraldamiseks, mis sai nimeks Salon des Refusès- Hüljatute SalongSeal põhjustas Manet maal "Eine murul" tohutu skandaali.
Pildil on kujutatud metsaniitu, kus vestlevad kaks hästiriietatud härrasmeest. Nende vahel istub alasti naine ,kõrval kortsus sinine kleit ja korv puuviljadega. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk.
Skandaalne maal väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes.
Manet laenas süžee renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Manet pildil oli aga rõivastus kaasaegne ja reaalne. Sellisel kujul alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. (16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/edouard-manet.html)
Pildil on kujutatud metsaniitu, kus vestlevad kaks hästiriietatud härrasmeest. Nende vahel istub alasti naine ,kõrval kortsus sinine kleit ja korv puuviljadega. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk.
Skandaalne maal väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes.
Manet laenas süžee renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Manet pildil oli aga rõivastus kaasaegne ja reaalne. Sellisel kujul alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. (16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/edouard-manet.html)
"Kontsert
roheluses" ; "Olympia" ; "Urbino
Venus"
"Tants Moulin de la
Galette`is"
Auguste Renoir (1841-1919)
Renoir oli kord ühes artiklis kirjutanud, et maal peab tema jaoks olema ennekõike ilus, armastusväärne ja ülimalt meeldiv, midagi tõeliselt kena. Ta arvas, et ebameeldivaid asju on maailmas niigi küllaga ja neid pole kunsti abil vaja juurde teha. Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt. Ta kujutas peamiselt inimesi ja tegi seda erilise pehmuse ja armastusega.Montmartre`i aiakohvikusse Moulin de la Galette`i paistab päike läbi puulehtede.
Valguse mäng heledate ja tumedate värvilaikude vahel paneb inimfiguurid ja nende ümbruse justkui värelema.
Maalitud on pehmete pintslitõmmetega, inimesed edasi antud ähmaste, hajutatud piirjoontega.
Renoir oli kord ühes artiklis kirjutanud, et maal peab tema jaoks olema ennekõike ilus, armastusväärne ja ülimalt meeldiv, midagi tõeliselt kena. Ta arvas, et ebameeldivaid asju on maailmas niigi küllaga ja neid pole kunsti abil vaja juurde teha. Renoir`d peetakse tõesti kunstnikuks, kes kujutas elu ilusamat, rõõmsamat poolt. Ta kujutas peamiselt inimesi ja tegi seda erilise pehmuse ja armastusega.Montmartre`i aiakohvikusse Moulin de la Galette`i paistab päike läbi puulehtede.
Valguse mäng heledate ja tumedate värvilaikude vahel paneb inimfiguurid ja nende ümbruse justkui värelema.
Maalitud on pehmete pintslitõmmetega, inimesed edasi antud ähmaste, hajutatud piirjoontega.
Musèe de l`Orangerie,;"Loozh" ; "Claude Renoir mängib"; "Noor tüdruk lugemas" ; "Tüdruk lilledega"
Edgar Degas (1834-1917)
Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga.Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi.
Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga.Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi.
"14-aastane tantsija"
"Calais` kodanikud"
Auguste Rodin (1840-1917)
Impressionistide näitustele olid välja pandud ka Auguste Rodini skulptuurid.Teda sidus impressionistidega tülgastus ametliku kunsti ja ametlike näituste vastu, kuid erinevalt viimastest süvenes Rodin inimeste hingeellu ja näitas tihti selle dramaatilist poolt.Rodin otsis kaua ja visalt oma teed.Tema skulptuuride pinnatöötlus on krobeline ja varjunditerohke, mis aitab luua liikumise tunnet.Peamiselt köitis teda sangarliku inimese temaatika.
Monumendis on grupp patrioote, kes end kodulinna eest ohverdasid ja end vaenlasele vangiks andsid.
Igaühes avaldub tema saatus erinevalt.
Vana mees on leppinud olukorraga, teine on tõstnud käe ja pöördub kibedas kahtluses oma kaaslase poole, kolmas vaatab eelseisvale katsumusele põlgusega vastu, neljas on meeleheites ja hoiab pead käte vahel.
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
Impressionistide näitustele olid välja pandud ka Auguste Rodini skulptuurid.Teda sidus impressionistidega tülgastus ametliku kunsti ja ametlike näituste vastu, kuid erinevalt viimastest süvenes Rodin inimeste hingeellu ja näitas tihti selle dramaatilist poolt.Rodin otsis kaua ja visalt oma teed.Tema skulptuuride pinnatöötlus on krobeline ja varjunditerohke, mis aitab luua liikumise tunnet.Peamiselt köitis teda sangarliku inimese temaatika.
Monumendis on grupp patrioote, kes end kodulinna eest ohverdasid ja end vaenlasele vangiks andsid.
Igaühes avaldub tema saatus erinevalt.
Vana mees on leppinud olukorraga, teine on tõstnud käe ja pöördub kibedas kahtluses oma kaaslase poole, kolmas vaatab eelseisvale katsumusele põlgusega vastu, neljas on meeleheites ja hoiab pead käte vahel.
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
"Põrguväravad"
Rodin püüdis skulptuuri ka arhitektuuriga siduda, mille suurepäraseks näiteks on
teos "Põrguväravad".
Teos telliti Dekoratiivmuuseumi ukseks 1880.a.(mida kunagi ei ehitatud)
Teos on inspireeritud Dante poeemist "Jumalik komöödia" (peatükist "Põrgu").
Skulptuurigrupp koosneb 180-st reljeefist ja omaette figuurist, millest väikseim on 15 cm ja suurim 1m,
Figuurid on nii üles ehitatud, et nende väljenduslikkust ja liikuvust saab näha ükskõik, millise nurga all vaadates.
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
teos "Põrguväravad".
Teos telliti Dekoratiivmuuseumi ukseks 1880.a.(mida kunagi ei ehitatud)
Teos on inspireeritud Dante poeemist "Jumalik komöödia" (peatükist "Põrgu").
Skulptuurigrupp koosneb 180-st reljeefist ja omaette figuurist, millest väikseim on 15 cm ja suurim 1m,
Figuurid on nii üles ehitatud, et nende väljenduslikkust ja liikuvust saab näha ükskõik, millise nurga all vaadates.
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
"Mõtleja"
Rodini muuseum,
Pariis
"Mõtleja" on Auguste Rodini tuntuim teos, mis oli algselt kavandatud"Põrguväravate" üheks peafiguuriks.
Selle eraldi modelleeritud variant oli 1904.a. Salon`i näitusel, vallandades elava arutelu.
1906. Paigaldati "Mõtleja" Rodini esimese teosena avalkku paika, Pariisi Pantheoni ette.
1922.a. viidi skulptuur Rodini muuseumi.
"Mõtleja" on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid.Rodinil läks korda suurim, millest üks skulptor võib unistada-kinkida inimkonnale üks poos, mille järgi tuntakse autorit.
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
Selle eraldi modelleeritud variant oli 1904.a. Salon`i näitusel, vallandades elava arutelu.
1906. Paigaldati "Mõtleja" Rodini esimese teosena avalkku paika, Pariisi Pantheoni ette.
1922.a. viidi skulptuur Rodini muuseumi.
"Mõtleja" on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid.Rodinil läks korda suurim, millest üks skulptor võib unistada-kinkida inimkonnale üks poos, mille järgi tuntakse autorit.
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
"Suudlus"
marmor
Rodini
muuseum,
Pariis
"Suudlus" on teine Rodini kuulsaim skulptuur ja oli algselt mõeldud ka "Põrguväravate" osana, aga Rodin otsustas selle liigse kontrasti tõttu välja jätta.
Skulptuur kujutab hukkamõistetud armastajaid
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
Skulptuur kujutab hukkamõistetud armastajaid
(16.04.2014; http://kunstiabi.weebly.com/auguste-rodin.html)
