RENESSANSS
Renessanss oli keskajale järgnenud, 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. (30.01.2014;http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss)
Ajastu iseloomustus – humanistliku mõtteviisi ja maailmakäsitluse tekkeaeg . Antiigi taassünd. Feodalistlikud suhted muutusid kapitalistlikeks. Linnaelanikkond kasvas ja muutus jõukamaks. 1492 algasid maadeavastused, mis avardasid maailmapilti, algas kolonisatsioon. Trükikunsti kaudu levisid teadmised. Algas reformatsioon, kus astuti välja kirikukorralduse vastu. Euroopa lõhened usuliselt, Augsburgi usutunnistus: kelle maa, selle usk. Õigeusk, katoliiklus, protestantism, islam. Renessanss tähendab otsetõlkes taassündi, kuid tegelikult on ta antiigi vaimsuse edasikandumine. Tunduvalt laiened kunsti tarbijate hulk (linnakodanikud). Esile tõusis ka ilmalik arhit. Juhtiv osa läks Itaaliale (Firenze).Itaalia perioodideks. (30.01.2014;konspekt)
1) Eelrenessanss e. trecento (13. -14 saj)
2) Vararenes. e. quatrocento (15. saj)
3) Kõrgrenes. e. cinquecento (16. saj)
4) Hilisrenes ja manerism
Inimeste rikkus ja heaolu kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha enam inimesi asus elama linnadesse, tekkis uus klass, mille moodustasid linnakodanikud, jõukad kaupmehed ja pankurid. Kontaktid kaugete maadega ja uute senitundmatute kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste omandamise vastu.Meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avastusretkedele. Portugali meresõitja Magalhăesi ümbermaailmareis tõestas, et maailm on kerakujuline ja mered moodustavad ühtse maailmamere. Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tänapäeval tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst ja mitmed mehaanilised aparaadid. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nim. humanismiks. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Kokkuvõtlikult võib öelda, et renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. (30.01.2014; http://kunstiabi.weebly.com/renessanss.html)
Ajastu iseloomustus – humanistliku mõtteviisi ja maailmakäsitluse tekkeaeg . Antiigi taassünd. Feodalistlikud suhted muutusid kapitalistlikeks. Linnaelanikkond kasvas ja muutus jõukamaks. 1492 algasid maadeavastused, mis avardasid maailmapilti, algas kolonisatsioon. Trükikunsti kaudu levisid teadmised. Algas reformatsioon, kus astuti välja kirikukorralduse vastu. Euroopa lõhened usuliselt, Augsburgi usutunnistus: kelle maa, selle usk. Õigeusk, katoliiklus, protestantism, islam. Renessanss tähendab otsetõlkes taassündi, kuid tegelikult on ta antiigi vaimsuse edasikandumine. Tunduvalt laiened kunsti tarbijate hulk (linnakodanikud). Esile tõusis ka ilmalik arhit. Juhtiv osa läks Itaaliale (Firenze).Itaalia perioodideks. (30.01.2014;konspekt)
1) Eelrenessanss e. trecento (13. -14 saj)
2) Vararenes. e. quatrocento (15. saj)
3) Kõrgrenes. e. cinquecento (16. saj)
4) Hilisrenes ja manerism
Inimeste rikkus ja heaolu kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha enam inimesi asus elama linnadesse, tekkis uus klass, mille moodustasid linnakodanikud, jõukad kaupmehed ja pankurid. Kontaktid kaugete maadega ja uute senitundmatute kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste omandamise vastu.Meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avastusretkedele. Portugali meresõitja Magalhăesi ümbermaailmareis tõestas, et maailm on kerakujuline ja mered moodustavad ühtse maailmamere. Just Magalhăes andis Vaiksele ookeanile selle nime kuna seda ületades oli ilm enamasti tuulevaikne ja rahulik. Maadeavastaja ja kaupmees Christoph Kolumbus toetus Magalhăesi avastusele, et maa on kerakujuline ja uskus, et laev jõuab Euroopast Kaug-Itta ka lääne poole liikudes. Oma teel avastas ta Ameerika. Tolle aja teadmistejanu viis paljude tänapäeval tuntud esemete leiutamiseni nagu kellad, maakaardid, trükikunst ja mitmed mehaanilised aparaadid. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste põhjendamise vastu looduse seaduste abil . Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, sest kogu elu oli koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nim. humanismiks. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu, mistõttu nim. renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks (pr.k. la renaissance-taassünd). Avastati, et juba enam kui 1000 aastat tagasi oldi arengus palju kaugemale jõutud. See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Kokkuvõtlikult võib öelda, et renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. (30.01.2014; http://kunstiabi.weebly.com/renessanss.html)
