RENESSANSS SAKSAMAAL
Renessanss Saksamaal tõi endaga kaasa olulise muutuse religiooni suhtumises ja pöördumatud tagajärjed kogu Euroopa kirikusüsteemis. Just siin ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, kirikuisade luksusejanu ja liialt ilmaliku eluviisiga, mis viisid finantsprobleemideni. Rahapuudusest ajendatuna hakkas kirik müüma indulgentse, mis pidid pattu teinud inimese karistusest päästma.Usupuhastajad leidsid, et kirikul ei ole mingit õigust patte andeks anda vaid inimene peab Jumala ees oma südametunnistusega ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther ladinakeelse piibli saksa keelde, et teha selle tõed inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud ka kunst usku vahendada ja nii tuli ette usulise sisuga maalide hävitamist. Reformaatorite soov oli olemasolevat kirikut reformida, et seda usu algtõdede juurde tagasi tuua. Paavsti, keisri ja kogu vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis aga paratamatult ususõdadeni ja lõpuks ka kiriku lõhenemiseni. Lisaks katolikule kirikule tekkis luterlik kirik.Samal ajal kui Itaalias oli kõrgrenessanss juba välja kujunenud püsis saksa kunst ikka keskaegsetes dogmades kinni. Alles 16.saj.algusest saab rääkida renessansist Saksamaal kui sellele maale sai osaks lühiajaline kunsti õitseaeg enne laastavaid kokkupõrkeid katoliiklaste ja protestantide vahel. (03.02.2014; http://kunstiabi.weebly.com/renessanss-saksamaal.html)
Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister. Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget(näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon“ ja „Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatustinspireeritud vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus“ ja „Melanhoolia“.
(03.02.2014; http://et.wikipedia.org/wiki/Albrecht_D%C3%BCrer)
Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister. Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget(näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon“ ja „Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatustinspireeritud vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus“ ja „Melanhoolia“.
(03.02.2014; http://et.wikipedia.org/wiki/Albrecht_D%C3%BCrer)
"Melanhoolia"
Matthias Grünewald
Teine saksa XVI saj. suurmeister Düreri kõrval on Matthias Grünewald. Kahjuks ei teata tema elust kuigi palju ja ka tema töid on üsna vähe säilinud. Grünewald on sündinud u. 1470-1483, surnud pärast 1530. Ta tegutses Mainzis, Frankfurtis ja Aschaffenburgis. Oma eluajal oli ta võrdlemisi lugupeetud kunstnik, kuid hiljem ununes täitsa. Grünewaldi kunsti hakati uuesti hindama alles XIX saj. lõpus. Grünewald on esmajoones maalija, pearõhku oma töödes paneb ta värviprobleemidele ja valguse kujutamisele. Iseloomulik on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja vapustav, traagiline paatos. Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile, nagu tahtes öelda, et ta ettekuulutus on täide läinud- Avades altarikappi esimest korda, näeb keskmise pildi paremal pool Madonnat lapsega istumas ilusa mägise maastiku tagaplaanil; vasakul on hilisgooti baldahhiin, mille all on laulvad ja mängivad inglid. Vastandina väliskülje traagikale valitseb selles pildis idülliline põhitoon. Vasemal tiival on kujutaud Maarja kuulutus, asetatud suurepärasesse gooti interjööri, paremal- Kristuse ülestõusmine; äärmiselt jõuliselt ja haaravalt on kunstnik siin osanud kujutada äkilist valgusefekti. Kui viimast tiibade paari avada, näeb keskel kolme puust nikerdatud figuuri (Jumal-isa, Püha Hieronymus ja Püha Augustinus); need on Nicolaus von Hagenau töö.Grünewaldi teistes töödest võiks esile tõsta ühte Madonnat roosiaias, Ristilöödud Kristust ja altarimaali Püha Mauritiuse ja Eramusega Münchenis. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüdest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni.(03.02.2014;http://www.hot.ee/renessanss/Saksamaa/grunewald.htm)
Teine saksa XVI saj. suurmeister Düreri kõrval on Matthias Grünewald. Kahjuks ei teata tema elust kuigi palju ja ka tema töid on üsna vähe säilinud. Grünewald on sündinud u. 1470-1483, surnud pärast 1530. Ta tegutses Mainzis, Frankfurtis ja Aschaffenburgis. Oma eluajal oli ta võrdlemisi lugupeetud kunstnik, kuid hiljem ununes täitsa. Grünewaldi kunsti hakati uuesti hindama alles XIX saj. lõpus. Grünewald on esmajoones maalija, pearõhku oma töödes paneb ta värviprobleemidele ja valguse kujutamisele. Iseloomulik on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja vapustav, traagiline paatos. Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile, nagu tahtes öelda, et ta ettekuulutus on täide läinud- Avades altarikappi esimest korda, näeb keskmise pildi paremal pool Madonnat lapsega istumas ilusa mägise maastiku tagaplaanil; vasakul on hilisgooti baldahhiin, mille all on laulvad ja mängivad inglid. Vastandina väliskülje traagikale valitseb selles pildis idülliline põhitoon. Vasemal tiival on kujutaud Maarja kuulutus, asetatud suurepärasesse gooti interjööri, paremal- Kristuse ülestõusmine; äärmiselt jõuliselt ja haaravalt on kunstnik siin osanud kujutada äkilist valgusefekti. Kui viimast tiibade paari avada, näeb keskel kolme puust nikerdatud figuuri (Jumal-isa, Püha Hieronymus ja Püha Augustinus); need on Nicolaus von Hagenau töö.Grünewaldi teistes töödest võiks esile tõsta ühte Madonnat roosiaias, Ristilöödud Kristust ja altarimaali Püha Mauritiuse ja Eramusega Münchenis. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüdest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni.(03.02.2014;http://www.hot.ee/renessanss/Saksamaa/grunewald.htm)
Isenheimi altar
