ÜRGAJA KUNST
Kunsti loomine on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud juba ürgajast alates kui põhimure oli enda elushoidmine. Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele.Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia. On üsna tõenäoline, et inimesed lootsid rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide abiga "nõiduda" endale jahiõnne.
Millal inimesed hakkasid tegema kujusid ja pilte pole täpselt teada. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks,valmistati vanema kiviaja(paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi.
KIVIAEG JAGUNEB:
1) VANEM KIVIAEG ehk PALEOLIITIKUM
algas esimeste tööriistade valmistamisega; lõppes lähisidas u. 10 000, Kesk-ja Lääne-Euroopas 8000a e.Kr.
Paleoliitikum jaguneb:
a) vanem e alam-paleoliitikum
b) keskmine paleoliitikum
c) noorem e ülem-paleoliitikum
2) MESOLIITIKUM
algas pärast jääaja lõppu ja kestis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kuni VII või VI aastatuhat e.Kr. ning Põhja-Euroopas kuni V või IV aastatuhat e.Kr.
3) NOOREM KIVIAEG ehk NEOLIITIKUM
algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga.
Uusaegse teaduse esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga 19.saj. lõpul. 1879 avastas arheloog Santuola Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid. Esialgu ei tahtnud peaaegu keegi uskuda , et maalingud on pärit kiviajast. Selle üks põhjus oli mitmevärviliste maalingute väga meisterlik realism.
Maalingud asuvad kaugel koopasügavustes, nendeni jõudmiseks on tarvis roomata mööda madalaid pimedaid käike. Sellistes raskesti ligipääsetavates kohtades olevad maalingud ei saanud kindlasti olla ainult iluks loodud vaid omasid maagilist tähendust. Kujutatud on hulgaliselt suuri jahiloomi, mida inimene hiljem kodustama hakkas nagu veised ja hobused aga ka tänapäevaks väljasurnud mammuteid. . Sageli on loomade piirjooned kaljusse kiviga sisse kraabitud või siis pehmemale seinale puupulgaga joonistatud . Värvidest on enamasti kasutatud punast, pruuni ja musta. Pildid näevad väga tõetruud välja, mis näitab kui hästi tolleaegne inimene loomi tundis. Ürgaja inimesed uskusid, et noolega joonistatud looma tabades juhtub hiljem pärisloomaga sama. Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ning lisada loomade arvukust.
Seni on Euroopast leitud umbes sada viiskümmend ürgaegsete loomapiltidega koobast.
Kunstiperioodid
Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides
Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega
Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima
Altamira koopamaalingud Hispaanias
Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas, kes oli Santillana del Mari lähedal koeraga rebasejahil. Koer sattus juhuslikult kitsa avausega koopasse, kust ta tuli välja päästa. Kuigi koopaid oli sealkandis palju, teatas Cubillas Sautuolale igaks juhuks oma leiust. Vahepeal sai Altamira koobas karjuste ja jahimeeste seas tuntuks.
1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Ta oli avastanud kõrvalkäigu, mis laienes väikseks ruumiks, niinimetatud Polükroomide saaliks. Koobas on kokku 270 m pikk. Peakoridori kõrgus varieerub 2 kuni 12 meetrini, laius 6 kuni 20 meetrini. Keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit.
Millal inimesed hakkasid tegema kujusid ja pilte pole täpselt teada. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks,valmistati vanema kiviaja(paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi.
KIVIAEG JAGUNEB:
1) VANEM KIVIAEG ehk PALEOLIITIKUM
algas esimeste tööriistade valmistamisega; lõppes lähisidas u. 10 000, Kesk-ja Lääne-Euroopas 8000a e.Kr.
Paleoliitikum jaguneb:
a) vanem e alam-paleoliitikum
b) keskmine paleoliitikum
c) noorem e ülem-paleoliitikum
2) MESOLIITIKUM
algas pärast jääaja lõppu ja kestis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kuni VII või VI aastatuhat e.Kr. ning Põhja-Euroopas kuni V või IV aastatuhat e.Kr.
3) NOOREM KIVIAEG ehk NEOLIITIKUM
algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga.
Uusaegse teaduse esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga 19.saj. lõpul. 1879 avastas arheloog Santuola Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid. Esialgu ei tahtnud peaaegu keegi uskuda , et maalingud on pärit kiviajast. Selle üks põhjus oli mitmevärviliste maalingute väga meisterlik realism.
Maalingud asuvad kaugel koopasügavustes, nendeni jõudmiseks on tarvis roomata mööda madalaid pimedaid käike. Sellistes raskesti ligipääsetavates kohtades olevad maalingud ei saanud kindlasti olla ainult iluks loodud vaid omasid maagilist tähendust. Kujutatud on hulgaliselt suuri jahiloomi, mida inimene hiljem kodustama hakkas nagu veised ja hobused aga ka tänapäevaks väljasurnud mammuteid. . Sageli on loomade piirjooned kaljusse kiviga sisse kraabitud või siis pehmemale seinale puupulgaga joonistatud . Värvidest on enamasti kasutatud punast, pruuni ja musta. Pildid näevad väga tõetruud välja, mis näitab kui hästi tolleaegne inimene loomi tundis. Ürgaja inimesed uskusid, et noolega joonistatud looma tabades juhtub hiljem pärisloomaga sama. Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ning lisada loomade arvukust.
Seni on Euroopast leitud umbes sada viiskümmend ürgaegsete loomapiltidega koobast.
Kunstiperioodid
Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides
Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega
Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima
Altamira koopamaalingud Hispaanias
Altamira koopa avastas 1868. aastal eraõpetlase Marcelino Sanz de Sautuola rentnik Modesto Cubillas, kes oli Santillana del Mari lähedal koeraga rebasejahil. Koer sattus juhuslikult kitsa avausega koopasse, kust ta tuli välja päästa. Kuigi koopaid oli sealkandis palju, teatas Cubillas Sautuolale igaks juhuks oma leiust. Vahepeal sai Altamira koobas karjuste ja jahimeeste seas tuntuks.
1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar María Justina koopamaalid. Ta oli avastanud kõrvalkäigu, mis laienes väikseks ruumiks, niinimetatud Polükroomide saaliks. Koobas on kokku 270 m pikk. Peakoridori kõrgus varieerub 2 kuni 12 meetrini, laius 6 kuni 20 meetrini. Keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit.
Lascaux`koopamaalingud Prantsusmaal
Lascaux’ koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abt Henri Brenil’ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast.14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal.Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Font-de-Gaume.
Euroopa koopamaalingud nagu Lascaux Prantsusmaal, pärinevab ajast umbes 20 000 - 15 000 aastat eKr. Külmim hetk, mil jää oli jõudnud kõige kaugemale lõunasse ja merevee tase oli madalaim. See oli kaugelt hullem kliimakriis kui kahekümne esimese sajandi suur hirmujutt globaalsest soojenemisest, tol ajal olid suured maaalad Põhja- Euroopast täielikult jää all.
Lascaux’ koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abt Henri Brenil’ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast.14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal.Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Font-de-Gaume.
Euroopa koopamaalingud nagu Lascaux Prantsusmaal, pärinevab ajast umbes 20 000 - 15 000 aastat eKr. Külmim hetk, mil jää oli jõudnud kõige kaugemale lõunasse ja merevee tase oli madalaim. See oli kaugelt hullem kliimakriis kui kahekümne esimese sajandi suur hirmujutt globaalsest soojenemisest, tol ajal olid suured maaalad Põhja- Euroopast täielikult jää all.
PILT SIIT PILT SIIT PILT SIIT
VIDEO LASCAUX´I KOOPAST
Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi.Nii Lascaux` ja Altamira koopamaalid on pärit ürgaja vanimast perioodist ehk paleoliitikumist, jääaja lõpuaegadest,u. 15 000-10 000 aastat tagasi.
Chauvet’ koobas, Combe d’Arc Ardéche’is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja – Jean-Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 – 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid šamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d’Audoubert, avastati 1912.
Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu-Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr.1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut.
Willendorfi Veenus
VIDEO LASCAUX´I KOOPAST
Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi.Nii Lascaux` ja Altamira koopamaalid on pärit ürgaja vanimast perioodist ehk paleoliitikumist, jääaja lõpuaegadest,u. 15 000-10 000 aastat tagasi.
Chauvet’ koobas, Combe d’Arc Ardéche’is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja – Jean-Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 – 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid šamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d’Audoubert, avastati 1912.
Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu-Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr.1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut.
Willendorfi Veenus
PILT SIIT
Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. Üks varasemaid ja kuulsamaid on Willendorfi Veenus.
Kivist naisekuju on leitud Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a.
Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist(arvatavasti rase), kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud.
Kuju on ilmselt seotud viljakusmaagijaga.
Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. Üks varasemaid ja kuulsamaid on Willendorfi Veenus.
Kivist naisekuju on leitud Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a.
Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist(arvatavasti rase), kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud.
Kuju on ilmselt seotud viljakusmaagijaga.
Mammutiluust hobusekujuke Mammutiluust naisepea
U 2800 e.Kr. 27 000 e.Kr.
PILT SIIT PILT SIIT
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. Ornamentika on reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või koosneda geomeetrilistest kujunditest, olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud.Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeidÜrgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.
U 2800 e.Kr. 27 000 e.Kr.
PILT SIIT PILT SIIT
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. Ornamentika on reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või koosneda geomeetrilistest kujunditest, olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud.Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeidÜrgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.
PRONKSIAJAL (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi).
Need jaotati kolme rühma:
menhirid ( üks vertikaalne kivi maa sees),
dolmenid (kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis),
kromlehhid (suuremad ansamblid, dolmneid ja menhirid koos).
Neoliitikum ja pronksiaeg on kunsti arenemises üleminekuperioodiks uuele etapile - orjandusliku ühiskonna kunstile. Orjanduslikeks riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia, mis tekkisid IV aastatuhande lõpul e.m.a. Nende riikide kõrgem kultuuritase mõjutas mitmeti veel esiaja olukorras elavaid kultuure.
Need jaotati kolme rühma:
menhirid ( üks vertikaalne kivi maa sees),
dolmenid (kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis),
kromlehhid (suuremad ansamblid, dolmneid ja menhirid koos).
Neoliitikum ja pronksiaeg on kunsti arenemises üleminekuperioodiks uuele etapile - orjandusliku ühiskonna kunstile. Orjanduslikeks riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia, mis tekkisid IV aastatuhande lõpul e.m.a. Nende riikide kõrgem kultuuritase mõjutas mitmeti veel esiaja olukorras elavaid kultuure.
KRONLEHH
Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring).
– Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. – 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida suudeti köite ja palkide abil, vajades vähemalt 500 meest. SH’i peetakse päikesetempliks. On ehitatud sellisele laiuskraadile, kus suvise pööripäeva tõusva päikese ja tõusva kuu suunad oma kõige lõunapoolsemas punktis olid õige nurga all. Metallikasutajad tõid umbes 150 miili kauguselt 80 sinikivi. Ehitati ümber ka pronksiajastul – sinikivid asendati suuremate silekaljude struktuuriga, mis koosnes horisontaalsete ühendpiitadega ringist ja seesmisest hobuseraua kujulisest ringist. SH.’i keskel seisjal oli võimalik välja arvestada täpne aeg päikesefestivalide korraldamiseks ja anda juhiseid põlluharijatele nende töö rütmiliseks korraldamiseks aastaaegade lõikes. PILT SIIT
Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring).
– Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. – 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida suudeti köite ja palkide abil, vajades vähemalt 500 meest. SH’i peetakse päikesetempliks. On ehitatud sellisele laiuskraadile, kus suvise pööripäeva tõusva päikese ja tõusva kuu suunad oma kõige lõunapoolsemas punktis olid õige nurga all. Metallikasutajad tõid umbes 150 miili kauguselt 80 sinikivi. Ehitati ümber ka pronksiajastul – sinikivid asendati suuremate silekaljude struktuuriga, mis koosnes horisontaalsete ühendpiitadega ringist ja seesmisest hobuseraua kujulisest ringist. SH.’i keskel seisjal oli võimalik välja arvestada täpne aeg päikesefestivalide korraldamiseks ja anda juhiseid põlluharijatele nende töö rütmiliseks korraldamiseks aastaaegade lõikes. PILT SIIT
MENHIR
Rudston Monolith, Suurbritannia kõrgeim menhir.
Menhireid võib leida seismas üksikute monoliitidena, aga ka osana sarnaste kivirahnude grupist. Menhireid on väga erinevas suuruses, nende kuju on enamasti neljakandiline ja tipust kitsenev. Neid leidub Euroopas, Aafrikas ja Aasias, kõige enam on menhireid Lääne-Euroopas: Iirimaal, Suurbritannias ja Bretagneis. Loode-Prantsusmaal on 1200 menhiri
PILT SIIT.
Rudston Monolith, Suurbritannia kõrgeim menhir.
Menhireid võib leida seismas üksikute monoliitidena, aga ka osana sarnaste kivirahnude grupist. Menhireid on väga erinevas suuruses, nende kuju on enamasti neljakandiline ja tipust kitsenev. Neid leidub Euroopas, Aafrikas ja Aasias, kõige enam on menhireid Lääne-Euroopas: Iirimaal, Suurbritannias ja Bretagneis. Loode-Prantsusmaal on 1200 menhiri
PILT SIIT.
DOLMEN
Dolmen (bretooni toal men, 'kivilaud') on kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt neoliitikumis.
Dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is
PILT SIIT
Ürgaja viimane periood oli rauaaeg(500-1200pKr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.
Dolmen (bretooni toal men, 'kivilaud') on kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt neoliitikumis.
Dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is
PILT SIIT
Ürgaja viimane periood oli rauaaeg(500-1200pKr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.
ÜRGAJA KUNSTI MÕISTED
hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed
Statuett - väike ümarplastiline inimese või looma kuju.
Ornamentika - lad k-s kaunistus; mis koosneb geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest.
Megaliitne ehitis - (kr k-s mega - "suur" ja lithos - "kivi"); koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks.
Menhir - (keldi k-s "pikk kivi"); esiajal kultusliku tähendusega püstine kivirahn, megaliitehitise lihtsaim vorm.
Dolmen - kivikalme liik; esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia rannikualadel ning NL-is Kaukaasias ja Krimmis. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, pikema aja vältel.
Kromlehh - (bretooni k-s crom - "ring", lech - "kivi"); megaliitehitise liik. Kromlehh koosneb mitmest või ühestainsast suurte püstkivide ringist. Keskel asub mõnikord dolmen või menhir. Kromlehhid pärinevad peamiselt neoliitikumist ja pronksiajast ning olid tõenäoliselt ühenduses päikesekultusega.
petroglüüf - kaljugraveering
ŠAMAAN – nõid, kes võttis õiguse kuulutada tulevikku.
eksogaamia – sugulaste vaheline seksuaalühte keeld
pilastus – suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad
initsiatsioon – suguküpseks tunnistamise kombetalitused
hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed
Statuett - väike ümarplastiline inimese või looma kuju.
Ornamentika - lad k-s kaunistus; mis koosneb geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest.
Megaliitne ehitis - (kr k-s mega - "suur" ja lithos - "kivi"); koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks.
Menhir - (keldi k-s "pikk kivi"); esiajal kultusliku tähendusega püstine kivirahn, megaliitehitise lihtsaim vorm.
Dolmen - kivikalme liik; esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia rannikualadel ning NL-is Kaukaasias ja Krimmis. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, pikema aja vältel.
Kromlehh - (bretooni k-s crom - "ring", lech - "kivi"); megaliitehitise liik. Kromlehh koosneb mitmest või ühestainsast suurte püstkivide ringist. Keskel asub mõnikord dolmen või menhir. Kromlehhid pärinevad peamiselt neoliitikumist ja pronksiajast ning olid tõenäoliselt ühenduses päikesekultusega.
petroglüüf - kaljugraveering
ŠAMAAN – nõid, kes võttis õiguse kuulutada tulevikku.
eksogaamia – sugulaste vaheline seksuaalühte keeld
pilastus – suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad
initsiatsioon – suguküpseks tunnistamise kombetalitused
