GOOTIKA EHK GOOTI STIIL
Gootika ehk Gooti stiil on Lääne-Euroopas XII – XVI sajandini valitsenud kunstistiil. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kirikukoor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandialguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatudristisõdade käigus üle Lähis–Idast – samas ei ole see kindel. Igatahes jõudis gootika peale teravkaarmotiivi kasutuselevõtu algust vaid mõnekümne aastaga kaunite ja tehniliselt keerukate kõrgvormideni, mida kasutati mitmetes Euroopa katedraalides. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike.(23.01.2013; http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil)
Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi.
Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse. Lõppesid ristisõjad 1270. Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade luksuslik eluviis 1445 trükikunst. Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid. (23.01.2013;konspekt)
Stiili kõige silmatorkavam tunnus on teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.
Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas osad kunstiajaloolased väidavad, et gooti stiil on Euroopa kunsti lagi.
Ajastu iseloomustus: algas keskajaga, kuid lõpus üleminek varauusajale. Religioon oli ikkagi ühendav, kuid ilmusid ka kiriku kritiseerijad. Oli linnakultuuri õitseajajärk, kuid killustatus jäi. Saja aastane sõda (1337-1453). 1453 tungisid türklased Euroopasse. Lõppesid ristisõjad 1270. Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade luksuslik eluviis 1445 trükikunst. Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid. (23.01.2013;konspekt)
Stiili kõige silmatorkavam tunnus on teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.
PILT SIIT (teravkaar) PILT SIIT (roidvõlv)
Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt.
Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared.Terve selline skeletitaoline sõrestik sai nii tugev, et seinu ja võlve ei pidanud enam nii pakse ehitama. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljudevitraažakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks.Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega. Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Roosaken PILT SIIT
tekst: (30.01.2014;http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt.
Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared.Terve selline skeletitaoline sõrestik sai nii tugev, et seinu ja võlve ei pidanud enam nii pakse ehitama. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljudevitraažakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks.Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega. Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Roosaken PILT SIIT
tekst: (30.01.2014;http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. seda perspektiivportaaliks.
Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kirikusse sisenejat haarab eriline ülev ja pühalik tunne.Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem.Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kirikusse sisenejat haarab eriline ülev ja pühalik tunne.Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem.Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. (http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi:
Varagootika- Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad. (23.01.2013; http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
- varagootikat (u 1140–1200)
- kõrggootikat (u 1200–1350)
- hilisgootikat (u 1350–1525).
Varagootika- Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad. (23.01.2013; http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
Saint Denis abtkonna kirik
Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint-Denis´abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. Selle ehitamist alustati 1132 aastal ning sellest võtsid osa töölised ja meistrid kõigist Prantsusmaa osadest.
(23.01.2013; http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
PILT SIIT
Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint-Denis´abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. Selle ehitamist alustati 1132 aastal ning sellest võtsid osa töölised ja meistrid kõigist Prantsusmaa osadest.
(23.01.2013; http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
PILT SIIT
Umbes samal ajal ehitati Noyoni katedraal. Koor oli valmis 1157. aas- tal, ümmarguste harudega transept 1170. aastal, pikihoone XII sajandi lõpul. Praegused võlvid ehitati esialgsete kuueosaliste asemele pärast tulekahju 1293. aastal. Senlis´ katedraali ehitus kestis a-st 1153 kuni 1191. XIII sajandi keskel lisati kirikule transept ja torn varustati elegantse tipuga. Osa aknaid, kõik võlvid ja transepti fassaadid ehitati ümber XVI sajandi alguses.
Silmapaistvamaid ja mõjurikkamaid varagooti ehitisi on Laoni katedraal, mille ehitust alustati umbes a. 1150 ja mis valmis a. 1226. Koor ehitati uuel kujul pärast a. 1205; sel on sirge lõpmik. Hoone sisearhitektuuriga võistlevad suursuguses tema ilusad kõrged tornid fassaadi ääres.
PILT SIIT
(23.01.2013;http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
Pariisi Norte–Dame (Jumalaema kirik) nurgakivi pandi a.1163; a.1182 valmis koor, umbes a. 1200 pikihoone, a. 1245 fassaad. Norte-Dame´is esinevad juba ka tugikaared. Nende rakendamine saab edaspidi tavaliseks ja võimaldab arhitektidel teostada ikka julgemaid konstruktiivseid võtteid; paralleelselt tugikaarte rakendamisega kaovad empoorid. Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga. Võlvid on kuueosalised; nende kõrgus suureneb vähehaaval: Senlis´s oli see enne ümberehitamist XVI sajandi alguses 18 m, Laonis 24 m, Pariisi Norte-Dame´is juba 32 m. Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega. Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes. Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus.(30.01.2014;http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
2) Gootika õitseaeg (umbes XIII ja XIV sajand). Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared; empoorid kaovad. Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad ikka mitmekesisemaks ja rikkalikumaks; trifooriumi taga olevasse müüri tekivad aknad.
PILT SIIT
(23.01.2013;http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
Pariisi Norte–Dame (Jumalaema kirik) nurgakivi pandi a.1163; a.1182 valmis koor, umbes a. 1200 pikihoone, a. 1245 fassaad. Norte-Dame´is esinevad juba ka tugikaared. Nende rakendamine saab edaspidi tavaliseks ja võimaldab arhitektidel teostada ikka julgemaid konstruktiivseid võtteid; paralleelselt tugikaarte rakendamisega kaovad empoorid. Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga. Võlvid on kuueosalised; nende kõrgus suureneb vähehaaval: Senlis´s oli see enne ümberehitamist XVI sajandi alguses 18 m, Laonis 24 m, Pariisi Norte-Dame´is juba 32 m. Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega. Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes. Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus.(30.01.2014;http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
2) Gootika õitseaeg (umbes XIII ja XIV sajand). Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared; empoorid kaovad. Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad ikka mitmekesisemaks ja rikkalikumaks; trifooriumi taga olevasse müüri tekivad aknad.
Chartres´i katedraali (vanemad osad pärinevad XII sajandist; need on skulptuuridega kaunistatud lääneportaalid, kuulus kuningate värav ehk Portail Royal ja tornide alumine osa, mis üheaegne portaalidega (tekkinud umbes XII sajandi keskel). Kõik muud ehitise osad on teostatud pärast tulekahju a.1194. Pikihoone on Chartres´is kolmelööviline, koor viielööviline. Hoone oli lõplikult valmis juba a. 1260 ja on seetõttu stiililt väga ühtne. Ulatuslikum hilisema aja lisand on põhjapoolse torni tipp, mis ehitati XVI sajandi alguses rikkalikus hilisgooti stiilis. Chartres´i katedraal on kuulus ka oma hästi säilinud värviliste akendega.
PILT SIIT
(30.01.2014;http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
PILT SIIT
(30.01.2014;http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm)
Soissons´i katedraali ehitus, mida alustati XII sajandi lõpul, jätkus XIII sajandil. Koor valmis a. 1212, risthoone põhjapoolne fassaad alles XIV sajandi alguses.
Reimsi katedraal ehitati esialgsel kujul Karolingide ajastul. Hoone hävis a. 1210 tulekahjus. Aastal 1212 pandi uue ehituse nurgakivi ja koor ühes transeptiga valmis juba a. 1241. Pikihoone ehitus kestis XIII sajandi lõpuni, kuna fassaadi ülaosa omandas praeguse kuju alles XIV sajandi alguses. Tornide teravad kiivrid jäid üldse ehitamata.
PILT SIIT
Reimsi katedraal ehitati esialgsel kujul Karolingide ajastul. Hoone hävis a. 1210 tulekahjus. Aastal 1212 pandi uue ehituse nurgakivi ja koor ühes transeptiga valmis juba a. 1241. Pikihoone ehitus kestis XIII sajandi lõpuni, kuna fassaadi ülaosa omandas praeguse kuju alles XIV sajandi alguses. Tornide teravad kiivrid jäid üldse ehitamata.
PILT SIIT
Amiens´i katedraali (LISA 6) ehitust alustati a. 1220. See pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik senised kirikud. Tema ehituslugu on erandlik seetõttu, et ehitamist alustati pikihoonega, mis valmis a. 1236; umbes samal ajal valmis ka fassaadi alumine osa (kuni roosaknani). Koor omandas lõpliku kuju umbes a. 1270, pikihoone külgedel olevad kabelid XIV sajandi keskel. Fassaadi rajamistöödes tekkis seisak; lõunapoolne torn lõpetati alles a. 1366, põhjapoolne XV sajandi algul. Põhiplaani ja ülesehituse teostamise mõttes peetakse Amiens´i katedraali kõige eeskujulikumaks ja täiuslikumaks gooti ehitiseks. Aastal 1235 hakati ehitama Beauvais´ katedraali, mis jäi aga lõpetamata. Koor valmis a. 1272, kuid varises kokku, sest oli ehitatud ülearu kõrge. Siis ehitati koor üles uuel kujul; nimelt kahekordistati sammaste ja tugipiitade arvu. See töö viidi lõpule XIV sajandi esimesel poolel. Saja-aastane sõda takistas ehitustööde jätkamist. Alustati uuesti alles XVI sajandi alguses, mil teostati rikkalikuks hilisgooti stiilis transept. Pikihoone jäigi ehitamata.Chartres´i, Reimsi, Amiens´i ja Beauvais´ katedraal tähistavad gooti konstruktsiooni arengu tippu. Põhiplaan ja ülesehitus saavutavad seninähtamatu selguse, loogilisuse ja suurejoonelisuse. Aknad muutuvad aina suuremaks, nendevaheline müüriosa kitsamaks; interjöör omandab kerge, avara ilme.Nende grandioossete katedraalide kõrval kerkib gootika õitseajal veel hulk teisi esmajärgulise tähtsusega hooneid.
Pariisis Sainte–Chapelle´i, endine Prantsuse kuningate lossikabel, mis ehitati a. 1243 – 1248. See on kahekorruseline, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad.Esile tuleks tõsta veel Troyes´ katedraali ja Saint–Urbaini kirikut. Lõuna–Prantsusmaal on mõned suured kirikud rajatud otseselt Põhja–Prantsusmaa ehitiste eeskujul, seetõttu erinevad nad tavalistest Lõuna– Prantsusmaa gooti kirikutest, mis on hoopis teist laadi. Gooti ajastul püstitatakse suurepäraseid kloostreid. Kuulsaim kloostrikavatis on Mont–Saint–Michel. See on ehitatud Normandia ranniku lähedal merest järsult kerkivale üksikule kaljusaarele. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud ühtseks maaliliseks ja võimsalt monumentaalseks tervikuks. Prantsuse gooti arhitektuuri koolkonnad. Alates XII sajandist levib Põhja–Prantsusmaa gooti stiil niisiis üle kogu Prantsusmaa, kuid ei suuda ometi täielikult hävitada üksikuid koolkondi, mis olid võimsalt iseseisvad romaani ajastul. Ka nüüd võib Prantsusmaal eraldada kuut koolkonda:
Pariisis Sainte–Chapelle´i, endine Prantsuse kuningate lossikabel, mis ehitati a. 1243 – 1248. See on kahekorruseline, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad.Esile tuleks tõsta veel Troyes´ katedraali ja Saint–Urbaini kirikut. Lõuna–Prantsusmaal on mõned suured kirikud rajatud otseselt Põhja–Prantsusmaa ehitiste eeskujul, seetõttu erinevad nad tavalistest Lõuna– Prantsusmaa gooti kirikutest, mis on hoopis teist laadi. Gooti ajastul püstitatakse suurepäraseid kloostreid. Kuulsaim kloostrikavatis on Mont–Saint–Michel. See on ehitatud Normandia ranniku lähedal merest järsult kerkivale üksikule kaljusaarele. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud ühtseks maaliliseks ja võimsalt monumentaalseks tervikuks. Prantsuse gooti arhitektuuri koolkonnad. Alates XII sajandist levib Põhja–Prantsusmaa gooti stiil niisiis üle kogu Prantsusmaa, kuid ei suuda ometi täielikult hävitada üksikuid koolkondi, mis olid võimsalt iseseisvad romaani ajastul. Ka nüüd võib Prantsusmaal eraldada kuut koolkonda:
- -Ile-de-France,
- -Normandia,
- -Champagne´i,
- -Burgundia,
- -Lõuna-Prantsusmaa,
- -Anjou (Lääne-Prantsusmaa) koolkond.
3)Hilisgootika (umbes 1400 kuni 1525), flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on äärmiselt rikkalikud.
Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niśid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits. Püüd toreduse ja ornamentaalse mõju poole surub tagaplaanile konstruktsiooni selguse. Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse – linn-muuseum – täiel määral ära teeninud. Hilisgooti ehitistest võiks siin esile tõsta katedraali fassaadi, Saint-Oueni kiriku piki- ja risthoonet ja Saint-Maclou kirikut. Pariisis on on tuntumad hilisgooti ehitised Saint-Séverini kirik ja Vincennes´i kabel.Linnused ja linnakindlused.Suurejoonelises laadis areneb gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajastul esines veel kohati puukindlusi, siis nüüd kattub kogu Prantsusmaa võimsate kivilinnustega.Kindlusarhitektuuri arengut mõjutas peale muu tutvumine bütsantsi ja araabia kindlusehitistega Süürias ja Palestiinas ristisõdade ajal. Keskaegne linnus koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud müüriserva nimetatakse maśikuliiks. Müüri sees olid laskepilud. Linnuse keskse tähtsusega osa oli võimas peatorn – donjon. See oli võitluse ajal viimne vastupanemiskoht ja pelgupaik ning asetses kas linnuse keskel või kõige hädaohtlikumal kohal. Donjon oli mitmekorruseline ja varasemal ajal ka eluruumiks. Hiljem kujunes suuremates linnustes lisaks varem seal asetsenud kõrvalehitistele eluruume sisaldav palas. Väiksemad linnused koosnesid mõnikord ainult donjonist.Tavaliselt oli igal linnusel ka suurem või väiksem eelkindlus. See koosnes paiguti muldvallist, millel oli puutara (palissaad) või ka madal kivimüür. Eelkindlus ümbritses linnust kas ümberringi või ainult ühest küljest. Eelkindluses omakorda ehitati tugevasti välja need osad, mis olid kallaletungi puhul suuremas ohus; sääraseid hoolikalt kindlustatud eelkindluse osi nimetatakse barbakaaniks.Alates XV sajandist, mil tulirelvade tarvitamine saab üldiseks, tuleb linnuseehituses muutus.Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid.Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust.Tuntumad keskaegsed linnused Prantsusmaal on Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII sajandi lõpul ehitatud Andelys´ linnus, paavstide loss Avignonis, XIV ja XV sajandil tekkinud Pierrefonds´i linnus jt.
Kodanlik arhitektuur. Varakeskajal seisis elamukultuur madalal järjel ja et linnad olid väikesed ning tähtsusetud, ei tekkinud monumentaalseid avalikke hooneid. Elukommete peenendumise ja kasvava toredushimu tagajärjel saavutab elamute ehitus gooti ajastul suurepärase täiuslikkuse. Nüüd tekib suuri linnu, mis kaubanduse õitsengu tõttu rikastuvad ja muutuvad võimsateks poliitilisteks teguriteks. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse monumentaalsetes avalikes hoonetes – raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne.
Suurepäraseid kodanliku arhitektuuri mälestisi on säilinud eriti hilisgooti ajastust. Avalikest hoonetest tuleks esile tõsta kohtupaleed hilisgooti ehitiste poolest rikkas Rouenis.
Arvukalt on Prantsusmaal säilinud ilusaid keskaegseid puumaju.
Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niśid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits. Püüd toreduse ja ornamentaalse mõju poole surub tagaplaanile konstruktsiooni selguse. Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse – linn-muuseum – täiel määral ära teeninud. Hilisgooti ehitistest võiks siin esile tõsta katedraali fassaadi, Saint-Oueni kiriku piki- ja risthoonet ja Saint-Maclou kirikut. Pariisis on on tuntumad hilisgooti ehitised Saint-Séverini kirik ja Vincennes´i kabel.Linnused ja linnakindlused.Suurejoonelises laadis areneb gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajastul esines veel kohati puukindlusi, siis nüüd kattub kogu Prantsusmaa võimsate kivilinnustega.Kindlusarhitektuuri arengut mõjutas peale muu tutvumine bütsantsi ja araabia kindlusehitistega Süürias ja Palestiinas ristisõdade ajal. Keskaegne linnus koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud müüriserva nimetatakse maśikuliiks. Müüri sees olid laskepilud. Linnuse keskse tähtsusega osa oli võimas peatorn – donjon. See oli võitluse ajal viimne vastupanemiskoht ja pelgupaik ning asetses kas linnuse keskel või kõige hädaohtlikumal kohal. Donjon oli mitmekorruseline ja varasemal ajal ka eluruumiks. Hiljem kujunes suuremates linnustes lisaks varem seal asetsenud kõrvalehitistele eluruume sisaldav palas. Väiksemad linnused koosnesid mõnikord ainult donjonist.Tavaliselt oli igal linnusel ka suurem või väiksem eelkindlus. See koosnes paiguti muldvallist, millel oli puutara (palissaad) või ka madal kivimüür. Eelkindlus ümbritses linnust kas ümberringi või ainult ühest küljest. Eelkindluses omakorda ehitati tugevasti välja need osad, mis olid kallaletungi puhul suuremas ohus; sääraseid hoolikalt kindlustatud eelkindluse osi nimetatakse barbakaaniks.Alates XV sajandist, mil tulirelvade tarvitamine saab üldiseks, tuleb linnuseehituses muutus.Donjon ehitatakse madal või kaob üldse, ka ringmüürid muutuvad madalamaks, kuid massiivsemaks; neile ehitatakse suurtükipesad. Kogu linnust ümbritsevad bastionid.Keskaja lõpul hakatakse linnuste ehitamisel kaitseülesannete kõrval ikka rohkem silmas pidama mugavust ja elamiskõlblikkust.Tuntumad keskaegsed linnused Prantsusmaal on Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII sajandi lõpul ehitatud Andelys´ linnus, paavstide loss Avignonis, XIV ja XV sajandil tekkinud Pierrefonds´i linnus jt.
Kodanlik arhitektuur. Varakeskajal seisis elamukultuur madalal järjel ja et linnad olid väikesed ning tähtsusetud, ei tekkinud monumentaalseid avalikke hooneid. Elukommete peenendumise ja kasvava toredushimu tagajärjel saavutab elamute ehitus gooti ajastul suurepärase täiuslikkuse. Nüüd tekib suuri linnu, mis kaubanduse õitsengu tõttu rikastuvad ja muutuvad võimsateks poliitilisteks teguriteks. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse monumentaalsetes avalikes hoonetes – raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne.
Suurepäraseid kodanliku arhitektuuri mälestisi on säilinud eriti hilisgooti ajastust. Avalikest hoonetest tuleks esile tõsta kohtupaleed hilisgooti ehitiste poolest rikkas Rouenis.
Arvukalt on Prantsusmaal säilinud ilusaid keskaegseid puumaju.
Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine.
Selline dekoreeritud stiil levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale.
Selline dekoreeritud stiil levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale.
Gloucesteri katedraali klooster
Inglismaal ja võlvid austrias
Inglise gootika uhkuseks on Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis, mis on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja kuninglike laulatuste läbiviimiseks. Seal on laulatatud ka Prints William ja Catherine Middleton a.2011. ( tekst ja pilt siit)
Saksamaa uhkuseks on Kölni katedraal, Itaalias aga Doodžide palee Veneetsias.
SKULPTUUR
Kui romaani skulptuuris oli enim levinud reljeef, millel inimfiguurid eenduvad vaid veidi taustast , siis gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. See tähendab, et kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga jäävad siiski taustaga seotuks. Gooti skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Kogu gooti kunst austab ja imetleb kristlikku sõnumit, kujutades inimest selle edasandjana hingelise ja tundelise olevusena. Sageli armastati kujutada Neitsi Maarjat last kätel hoidmas. Selles naeratavas kujus pidid ühinema maine ilu ja taevane headus. Teema oli arusaadav ja inimlik - emaarmastus. Küllap sellepärast loodi madonnakujusid paarisaja aasta jooksul hulgaliselt. Saksmaal kaunistati tiibaltareid värvitud puuskulptuuridega. Tiibaltar on nagu väike kapp, mille uksed ja sisemus on kaunistatud maalingute või puuskulptuuridega. Alati on pühakuid kujutatud hingestatud nägudega ja rikkalike voltidega rüüdes.
Kui romaani skulptuuris oli enim levinud reljeef, millel inimfiguurid eenduvad vaid veidi taustast , siis gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. See tähendab, et kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga jäävad siiski taustaga seotuks. Gooti skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Kogu gooti kunst austab ja imetleb kristlikku sõnumit, kujutades inimest selle edasandjana hingelise ja tundelise olevusena. Sageli armastati kujutada Neitsi Maarjat last kätel hoidmas. Selles naeratavas kujus pidid ühinema maine ilu ja taevane headus. Teema oli arusaadav ja inimlik - emaarmastus. Küllap sellepärast loodi madonnakujusid paarisaja aasta jooksul hulgaliselt. Saksmaal kaunistati tiibaltareid värvitud puuskulptuuridega. Tiibaltar on nagu väike kapp, mille uksed ja sisemus on kaunistatud maalingute või puuskulptuuridega. Alati on pühakuid kujutatud hingestatud nägudega ja rikkalike voltidega rüüdes.
MAALIKUNST
Tahvelmaal sündis just gooti ajastul. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele tiibaltarite jaoks.Gooti kirikud olid suurte akendega ja seetõttu seinapinda maalinguteks eriti ei jäänud. Itaalias, kus kirikute aknad olid väiksemad, maaliti seintele freskosid. Fresko on veel kuivamata krohvile maalitud pilt. Tuntuim Itaalia freskomaalija oli Giotto di Bondone (1266-1337). Tema maalidest on kadunud senine elukaugus ja rangus, nendes on juba sügavust. Kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud on varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Inimeste näod on väljendusrikkad ja liigutused tunduvad loomulikud.(30.01.2014;PILT1 PILT 2
http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst1.html )
Tahvelmaal sündis just gooti ajastul. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele tiibaltarite jaoks.Gooti kirikud olid suurte akendega ja seetõttu seinapinda maalinguteks eriti ei jäänud. Itaalias, kus kirikute aknad olid väiksemad, maaliti seintele freskosid. Fresko on veel kuivamata krohvile maalitud pilt. Tuntuim Itaalia freskomaalija oli Giotto di Bondone (1266-1337). Tema maalidest on kadunud senine elukaugus ja rangus, nendes on juba sügavust. Kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud on varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Inimeste näod on väljendusrikkad ja liigutused tunduvad loomulikud.(30.01.2014;PILT1 PILT 2
http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur-ja-maalikunst1.html )
"Jakobi unenägu" fresko "Juuda suudlus" fresko
Miniatuurmaal
Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid. Ka nendes maalides on juba üsna õigesti kasutatud perspektiivi. Prantsusmaal olid väga tuntud vennad Limbourg`id, kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele vastavatest toimetustest. Pildid valmisid tellimustööna Berry hertsogi palveraamatule. (30.01.2014)
Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid. Ka nendes maalides on juba üsna õigesti kasutatud perspektiivi. Prantsusmaal olid väga tuntud vennad Limbourg`id, kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele vastavatest toimetustest. Pildid valmisid tellimustööna Berry hertsogi palveraamatule. (30.01.2014)
Gooti stiil Eestis
Keskaeg Eestis kestis 13-16.saj. Aega enne seda loetakse muinasajaks. Keskaegne Eesti oli jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkonna , Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Selline killustatus soodustas mitme erineva stiili kujunemist. 13.saj. keskpaigani esines kirikutes romaani stiili tunnuseid, kuid edaspidi sai valdavaks gooti stiil. Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad tagasihoidlikult kaunistatud. Kirikuid ehitati tol ajal ka Eestis palju nagu mujal Euroopas, sest ristiusu abil loodeti rahvast kuulekusele allutada. Keskaegseid gooti stiilis ehitisi on kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas. Võib ütelda, et terve Tallinna linn on nagu vabaõhumuuseum. Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas. Selle ehitamist alustati juba 13.saj. ja sel oli esialgu ka kaitsekiriku ülesanne. Hiljem, kui linn sai endale linnamüüri, ei pidanud ka kirik enam kaitset pakkuma ja nii alustati 15. saj. suuri ümberehitusi. Kirik sai endale kolm löövi ja kooriosa ning kuna levima oli hakanud juba barokk, siis peeti vajalikuks ehitada kirikule barokkstiilis tornikiiver. 1944.a. märtsipommitamise ajal sai Niguliste kirik kõvasti kannatada, selle torn ja katus põlesid maha ning hävis suurem osa sisustusest.
Keskaeg Eestis kestis 13-16.saj. Aega enne seda loetakse muinasajaks. Keskaegne Eesti oli jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkonna , Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Selline killustatus soodustas mitme erineva stiili kujunemist. 13.saj. keskpaigani esines kirikutes romaani stiili tunnuseid, kuid edaspidi sai valdavaks gooti stiil. Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad tagasihoidlikult kaunistatud. Kirikuid ehitati tol ajal ka Eestis palju nagu mujal Euroopas, sest ristiusu abil loodeti rahvast kuulekusele allutada. Keskaegseid gooti stiilis ehitisi on kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas. Võib ütelda, et terve Tallinna linn on nagu vabaõhumuuseum. Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas. Selle ehitamist alustati juba 13.saj. ja sel oli esialgu ka kaitsekiriku ülesanne. Hiljem, kui linn sai endale linnamüüri, ei pidanud ka kirik enam kaitset pakkuma ja nii alustati 15. saj. suuri ümberehitusi. Kirik sai endale kolm löövi ja kooriosa ning kuna levima oli hakanud juba barokk, siis peeti vajalikuks ehitada kirikule barokkstiilis tornikiiver. 1944.a. märtsipommitamise ajal sai Niguliste kirik kõvasti kannatada, selle torn ja katus põlesid maha ning hävis suurem osa sisustusest.
Niguliste kirikus asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik suuremast maalist"Surmatants". Selle maalis teine kuulus lüübeklane Bernt Notke 15.saj. lõpus.
"Surmatants" on kindlasti kõige tuntum keskajast pärit kunstiteos Eestis, mida tuntakse ka väljaspool meie riigi piire. Maali keskne tegelane Surm tantsib vaheldumisi surelikega, tuletades meelde kõige maise kaduvust. Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsid ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed.Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli. Bernnt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. (30.01.2014; http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html)
"Surmatants" on kindlasti kõige tuntum keskajast pärit kunstiteos Eestis, mida tuntakse ka väljaspool meie riigi piire. Maali keskne tegelane Surm tantsib vaheldumisi surelikega, tuletades meelde kõige maise kaduvust. Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsid ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed.Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli. Bernnt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. (30.01.2014; http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html)
"Surmatants"
Enamasti olid maakirikud paksude müüridega kodakirikud, mis hilisemate ümberehituste käigus gootipärasemaks muudeti. Nagu nt: Ridala kirik, Läänemaal;Haapsalu toomkirik; Oleviste kiriku roidvõlvid. (30.01.2014; http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html)
