EGIPTUSE KUNST
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri.
Nagu vana Mesopotaami asub ka Egiptus kõrbealal, kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust.
Egiptuse kunst arenes üsna omaette. Kõrgkultuuri loomisele aitasid kaasa Mesopotaamia mõjud, arvatavasti said egiptlased innustust oma hieroglüüfkirja loomisele sumerite kiilkirjast ja õppisid telliseid valmistama,kuid hiljem oli Egiptse kultuur rohkem andja kui võtja.
Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse kunst peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Selle kohta öeldakse ka, et egiptuse kunst helleniseerus.(kreeklased-hellenid). Meie ajaarvamise alguseks egiptuse kunst hääbus täiesti.
Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda.
Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks.
Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad.
Püramiidide lugu algab umbkaudu 2630. aastal eKr, kui vaarao Džoser andis käsu ehitada uutmoodi matmispaik. See pidi tulema suurejoonelisem kui maa-alused hauakambrid või madalad savitellistest haudehitised mastabad, kuhu oli maetud enamik Egiptuse varasemaid valitsejaid. Džoseri laienev kuningriik oli küllalt jõukas, et tema plaane ellu viia. Ühtlasi tahtis Džoser hoolitseda selle eest, et tema kui elav jumal oleks hauataguse elu jaoks korralikult varustatud. Vanade egiptlaste jaoks tähendas surm lihtsalt teeleasumist teise ilma ning peeti väga tähtsaks, et valitsejad oleksid selleks teekonnaks eriti hästi ette valmistatud.
Ehituse juhtimine usaldati Džoseri esimesele ministrile Imhotepile. Ta osutus andekaks arhitektiks ning tema töö tulemusena kerkis maailma esimene püramiid. Aluseks ehitati tavapärane mastaba tüüpi rajatis, mille peale püstitati viis järjest väiksemate mõõtmetega mastabat, kuni valmis kuueastmeline ja umbes 60 meetri kõrgune püramiid. Ajalugu tunneb seda astmikpüramiidina. Püramiid kaeti väikeste lubjakiviplokkide ja kõrbesaviga. Džoseri hauakamber ja püramiidi sees olevad hoiuruumid olid kaljusse ja maapinda raiutud. Rajatis pidi kopeerima Džoseri paleed. Keskel asus hauakamber, seda ümbritsevatesse ruumidesse olid paigutatud mööbel, ehted ja muud valitseja lemmikaarded.
Mõnede uurijate arvates aga kujutas astmikpüramiid treppi – mitte trepi sümbolit, vaid päris treppi, mida mööda surnud valitseja hing võis taevasse tõusta, et oma surematuses jumalatega ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp.
Nagu vana Mesopotaami asub ka Egiptus kõrbealal, kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua.
Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust.
Egiptuse kunst arenes üsna omaette. Kõrgkultuuri loomisele aitasid kaasa Mesopotaamia mõjud, arvatavasti said egiptlased innustust oma hieroglüüfkirja loomisele sumerite kiilkirjast ja õppisid telliseid valmistama,kuid hiljem oli Egiptse kultuur rohkem andja kui võtja.
Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse kunst peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat.Edaspidi sai egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Selle kohta öeldakse ka, et egiptuse kunst helleniseerus.(kreeklased-hellenid). Meie ajaarvamise alguseks egiptuse kunst hääbus täiesti.
Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda.
Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks.
Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad.
Püramiidide lugu algab umbkaudu 2630. aastal eKr, kui vaarao Džoser andis käsu ehitada uutmoodi matmispaik. See pidi tulema suurejoonelisem kui maa-alused hauakambrid või madalad savitellistest haudehitised mastabad, kuhu oli maetud enamik Egiptuse varasemaid valitsejaid. Džoseri laienev kuningriik oli küllalt jõukas, et tema plaane ellu viia. Ühtlasi tahtis Džoser hoolitseda selle eest, et tema kui elav jumal oleks hauataguse elu jaoks korralikult varustatud. Vanade egiptlaste jaoks tähendas surm lihtsalt teeleasumist teise ilma ning peeti väga tähtsaks, et valitsejad oleksid selleks teekonnaks eriti hästi ette valmistatud.
Ehituse juhtimine usaldati Džoseri esimesele ministrile Imhotepile. Ta osutus andekaks arhitektiks ning tema töö tulemusena kerkis maailma esimene püramiid. Aluseks ehitati tavapärane mastaba tüüpi rajatis, mille peale püstitati viis järjest väiksemate mõõtmetega mastabat, kuni valmis kuueastmeline ja umbes 60 meetri kõrgune püramiid. Ajalugu tunneb seda astmikpüramiidina. Püramiid kaeti väikeste lubjakiviplokkide ja kõrbesaviga. Džoseri hauakamber ja püramiidi sees olevad hoiuruumid olid kaljusse ja maapinda raiutud. Rajatis pidi kopeerima Džoseri paleed. Keskel asus hauakamber, seda ümbritsevatesse ruumidesse olid paigutatud mööbel, ehted ja muud valitseja lemmikaarded.
Mõnede uurijate arvates aga kujutas astmikpüramiid treppi – mitte trepi sümbolit, vaid päris treppi, mida mööda surnud valitseja hing võis taevasse tõusta, et oma surematuses jumalatega ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp.
Mastaba on Vana-Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga.
PILT SIIT
Astmikpüramiid-
mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Džoseri astmikpüramiid.
Vanim astmik-püramiid ehitatud u.4500 a tagasi Sakkara, Egiptus
PILT SIIT
mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Džoseri astmikpüramiid.
Vanim astmik-püramiid ehitatud u.4500 a tagasi Sakkara, Egiptus
PILT SIIT
Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga püramiidid.
Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Võrdluseks Tallinna Oleviste kiriku torn, mis on kõrguselt teine peale Teletorni, ulatub 123 m kõrgusele.)
GIZA PÜRAMIIDID
Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide hulgas on Menkaura, Hafra ja Hufu Suur püramiid.
Nende tohutute kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega ja pidid omal aja päikest peegeldades eriti üleva mulje jätma. Tänapäevaks on need säilinud vaid Chefreni püramiidi tipus. Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. Kui püramiidi ehitati jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. (Võrdluseks Tallinna Oleviste kiriku torn, mis on kõrguselt teine peale Teletorni, ulatub 123 m kõrgusele.)
GIZA PÜRAMIIDID
Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide hulgas on Menkaura, Hafra ja Hufu Suur püramiid.
Cheops’I ehk Hufu püramiid 146m - nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal.
SFINKS
Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis-Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest (Σφίνξ) ja tähendab kägistajat.
PILT SIIT
Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis-Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest (Σφίνξ) ja tähendab kägistajat.
PILT SIIT
Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti nende ehitamisest ja vaaraosid hakati matma haudadesse või kaljukoobastesse, mille sissekäigud peideti kõrbeliiva sisse.
Noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. See leiti 1922 a. ja andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
Vaarao Tutanchamoni kuldmask Vaarao ja tema naise kuju
Noorelt surnud vaarao Tutanchamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. See leiti 1922 a. ja andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
Vaarao Tutanchamoni kuldmask Vaarao ja tema naise kuju
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks.
Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.
Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.
Hieroglüüfid on Vana Egiptuse Keele pildilise olemusega vanim kirja vorm. Just see on kiri, mille abil tuntakse Egiptuse kultuuri. Hoolimata sellest, et hieroglüüfid on pildilise välimusega, ei ole kindlasti tegemist primitiivse kirjaga nagu kooliõpikud ja meie üld-ajaloolased ekslikult väidavad. Hieroglüüf-kiri on väga paindlik ja seda kirjutati nii horisontaalselt (reas) kui vertikaalselt (tulbas). Veelgi enam, märkide suund võis muutuda keset teksti, see tähendab, et tekste kirjutati nii paremalt vasakule kui vasakult paremale ja ülevalt alla (mitte kunagi aga alt ülesse) Et leida teksti algus ja suund, tuleks jälgida mõnda väga lihtsat reeglit:
- Reeglina, egiptlased ei kirjutanud kunagi alt ülesse, siiski võib esineda, et mõni märk on kirjutatud teise märgi alla, olgugi, et ta kuuluks pigem selle kohale või kõrvale. Seda tehti esteetilistel kaalutlustel, et täita tühjad ja koledad kohad tekstis. (Et pilt ilusam oleks)
14.saj.e.m.a. valitsenud vaarao Echnatoni ajal toimusid uuendused lisaks majandusele ja poliitikale ka kunstis. Inimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu.
Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofrete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani.
- Reeglina, egiptlased ei kirjutanud kunagi alt ülesse, siiski võib esineda, et mõni märk on kirjutatud teise märgi alla, olgugi, et ta kuuluks pigem selle kohale või kõrvale. Seda tehti esteetilistel kaalutlustel, et täita tühjad ja koledad kohad tekstis. (Et pilt ilusam oleks)
14.saj.e.m.a. valitsenud vaarao Echnatoni ajal toimusid uuendused lisaks majandusele ja poliitikale ka kunstis. Inimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu.
Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofrete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani.
| Väike jutuke nofretete büstist |
