PILT SIIT Vana-Rooma kunst
Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes.
Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed.
Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.
Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.
Siiski oli Vana-Rooma kunstil hilisemale ajale tohutu mõju.
(03.11.2013;http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html)
Vana-Rooma arhitektuur
Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks – selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida – tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile – sambaid, poolsambaid, pilastreid (neljatahulisi poolsambaid) jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt – näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon – kõikidele jumalatele pühendatud tempel – oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade.
Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. (03.11.2013;http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
Umbes I aastatuhandel e.Kr. ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Tasapisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus sellele hiigelriigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Palju omandati praeguse Itaalia aladel elanud etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega tehti tutvust juba varakult Lõuna-Itaalias asunud Kreeka asundustes.
Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed.
Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus.
Ajapikku Rooma riigi võim nõrgenes rõhutud rahvaste ja orjade ülestõusude tagajärjel. 5.saj. lagunes Rooma riik põhja poolt tulnud võõraste rahvaste rünnakute tõttu.
Siiski oli Vana-Rooma kunstil hilisemale ajale tohutu mõju.
(03.11.2013;http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html)
Vana-Rooma arhitektuur
Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks – selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida – tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile – sambaid, poolsambaid, pilastreid (neljatahulisi poolsambaid) jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt – näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon – kõikidele jumalatele pühendatud tempel – oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade.
Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. (03.11.2013;http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele.
Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
(03.11.2013; http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
PILT SIIT
Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta nagu väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist.
(03.11.2013;http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
POOLSAMBAD
Palju kasutati ka poolsambaid.See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks.
(03.11.2013;http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Sellise ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuppel.
(03.11.2013; http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
PILT SIIT
Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta nagu väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist.
(03.11.2013;http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
POOLSAMBAD
Palju kasutati ka poolsambaid.See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina.Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. seda pilastriks.
(03.11.2013;http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Pilaster on lame püstine seinasammas. See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas – baas, tüves ja kapiteel.
Pilastri eesmärk on kanda ja tugevdada müüri, kuid hilisemas arhitektuuris on sellel pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades hoone fassaadi. Ehitati algselt Vana-Roomas, elementi kasutati eriti renessanss- ja klassitsistlikus stiilis.
(03.11.2013;http://et.wikipedia.org/wiki/Pilaster)
PILT SIIT
Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama.
Kõige uhkemad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmiskohad.(03.11.2013;http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Caracalla termid
Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Kogu kavatis oli paigutatud umbes 12 hektari suurusele ruudukujulisele maa-alale. Pargi keskel asus peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, neljandal, kõige kaugemal küljel asus staadion. Kõrvalhoonees olid suured ujumisbasseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. Nende ülesanne oli aga hoopis laiem kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale.(03.11.2013;http://et.wikipedia.org/wiki/Caracalla_termid)
Pildil on kuulsad Caracalla termid, mis mahutasid korraga mitu tuhat inimest.Termi saale katsid võlvid ja kuplid, seinad olid kaetud marmoriga.(03.11.2013;http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
PILT SIIT
Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (arkaadidest), neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad, kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt. Ometi on säärane sammaste valik üksnes konstruktiivse loogika näitlemine, sest tegelikult pole ei alumise ega ülemise korruse poolsammastel mingit konstruktiivset osa.(03.11.2013;http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Colosseum suurim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.(03.11.2013;http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum)
PILT SIIT
Colosseum suurim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.(03.11.2013;http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum)
PILT SIIT
Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendavad sambad või poolsambad.(03.11.2013;http://et.wikipedia.org/wiki/Triumfikaar)
Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks.(03.01.2013;http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
PILT SIIT
Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks.(03.01.2013;http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
PILT SIIT
Roomlastel õnnestus hästi suurte arhitektuuriliste ansamblite kujundamine. Kuulsad on väljakud (foorumid) paljudes Rooma impeeriumi linnades , eelkõige muidugi Rooma linna foorumid. Suurejoonelised olid ka rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne., millest mõned on veel tänapäevalgi kasutatavad. Roomlaste insener-tehnilised oskused olid sellised, et pärast Rooma riigi langemist möödus üle tuhande aasta, enne kui Euroopas jõuti roomlaste taseme lähedalegi. Eeskujulik oli ka Rooma linnade heakorrastus – tänavad olid sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, keskküte (kuuma õhuga) ja kanalisatsioon. Roomaaegseid ehitisi või nende jäänuseid leidub tänapäeva Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja mujal. (03.11.2013;http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm)
Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte.(03.11.2013; http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, hiljem asusid sellised hooned vaid äärelinnades. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades.
Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji , Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid.
PILT SIIT
Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid - akvedukte.(03.11.2013; http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html)
Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, hiljem asusid sellised hooned vaid äärelinnades. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades.
Aastal 79 jäid Vesuuvi tuha alla mitu linna, Pompeji , Herculaneum ja Stabiae, kust väljakaevamiste tulemusel on näha palju vabariigiaegseid ühepereelamuid.
PILT SIIT
