Vana-Kreeka kunst
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa,mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid . Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid,Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. (2013/10/24, http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka).
Vana-Kreeka tähtsus.
Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofi AJA paljud teadused Tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunstipärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas.Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. (2013/10/24; http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)
Vaieldamatult kõige suuremat mõju kogu tulevasele kultuurile ja kunstile on jätnud Vana-Kreeka kunst. Ikka ja jälle on pika ajaloo jooksul pöördutud tagasi Antiik-Kreeka suursuguse, harmoonilise ja täiusliku kunsti poole eeskuju saamiseks.Mõtleme kas või meie Eesti mõisate peale, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, mis on just Vana-Kreeka pärand, või tänapäevaseid spordiareene, mis matkivad Antiik-Kreeka teatreid.
Aga kuidas KÕIK OLI? Umbes 1200 a.e.Kr. tungisid Kreeka territooriumile dooria hõimud, kes ise olid üpris madalal arengutasemel. Õnneks võtsid nad põlisasukate kultuurist siiski palju omaks. Sellegipoolest läks pea kuus sajandit, enne kui nad ise suutsid kunsti vallas midagi olulist korda saata.
Sestpeale räägitakse kreeka kunstist, mis jagatakse kolme ajajärku:
* arhailine (600-480 ema) e. kõige vanem ajastu. Kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja said hakata vabadena rohkem kunstiga tegelema .
* Klassikaline ( 480-323 ema) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas.
* hellenistlik (323-30 ema) e. hellenismi .hiline aeg ehk periood , kui kreeklased valitsesid idamaade üle kuni roomlased nad alistasid. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur vallutas ka Idamaid ja sinna rännanud kreeklaste kultuur segunes sealse kultuuriga. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma kujunes Kreekas välja mitmeid nii kreeka kui ka aasialike mõjudega hellenistlikke riike.. (2013/10/24; http://kunstiabi.weebly.com / Vana-Kreeka-kunst.html)
Vana-Kreeka arhitektuur
Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus . Akropoli ülaosas asuvad tähtsamad templid olid müüriga ümbritsetud, et pakkuda kaitset sõja ajal ning seega rajati need enamasti mõnele kõrgendikule. Akropoli allosas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, linna keskel oli väljak nimega agoraa, kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Seda ümbritsesid ametiasutuste hooned, usukultuslikud ehitised MRS kaubavalik. Alles VI saj. hakati kõiki linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Olulist osa linnapildis mängisid ka veevõtukohad , mis ehitati eesrindlikumates linnades Koos veejuhtmetega.
Näitena võib aga tuua viimase kuninga elupaiga, Efesose Linna, mis türannia ajal muutus veelgi suuremaks ja uhkemaks. Kaystrose jõe, Pionose JA Koressose Mäe (tänapäeval Bülbül-dag - Ööbikumäed) vahelises kolmnurgas asetsesid laiad tänavad ja ilusad majad. Põhjamüüris olevast Koressose väravast algas peatänav , mis suundus lõuna poole. Paremat kätt jäi linna keskel asuv viiesaja meetri laiune ja 750 meetri pikkune meresadam, vasakule saja meetri kõrgune Pionose mägi, millel valendasid jõukate kodanike villad. Edasi möödus peatänav suurepäraste skulptuuridega ehitud staadionist, kuni jõudis kakskümmend viis tuhat pealtvaatajat mahutava teatrini . Paraadtänav oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväljak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea akustikaga odeion (kontserdihoone). Arhitektuurikunsti tipp oli aga jumalanna artemise tempel.
Vana-Kreeka tähtsus.
Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofi AJA paljud teadused Tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunstipärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas.Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. (2013/10/24; http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)
Vaieldamatult kõige suuremat mõju kogu tulevasele kultuurile ja kunstile on jätnud Vana-Kreeka kunst. Ikka ja jälle on pika ajaloo jooksul pöördutud tagasi Antiik-Kreeka suursuguse, harmoonilise ja täiusliku kunsti poole eeskuju saamiseks.Mõtleme kas või meie Eesti mõisate peale, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, mis on just Vana-Kreeka pärand, või tänapäevaseid spordiareene, mis matkivad Antiik-Kreeka teatreid.
Aga kuidas KÕIK OLI? Umbes 1200 a.e.Kr. tungisid Kreeka territooriumile dooria hõimud, kes ise olid üpris madalal arengutasemel. Õnneks võtsid nad põlisasukate kultuurist siiski palju omaks. Sellegipoolest läks pea kuus sajandit, enne kui nad ise suutsid kunsti vallas midagi olulist korda saata.
Sestpeale räägitakse kreeka kunstist, mis jagatakse kolme ajajärku:
* arhailine (600-480 ema) e. kõige vanem ajastu. Kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja said hakata vabadena rohkem kunstiga tegelema .
* Klassikaline ( 480-323 ema) e. õitseaeg, mil toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas.
* hellenistlik (323-30 ema) e. hellenismi .hiline aeg ehk periood , kui kreeklased valitsesid idamaade üle kuni roomlased nad alistasid. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur vallutas ka Idamaid ja sinna rännanud kreeklaste kultuur segunes sealse kultuuriga. See aeg oli kreeka teaduse hiilgeaeg. Eraldi valdkondadena arenesid välja matemaatika ja füüsika. Pärast Aleksander Suure ootamatut surma kujunes Kreekas välja mitmeid nii kreeka kui ka aasialike mõjudega hellenistlikke riike.. (2013/10/24; http://kunstiabi.weebly.com / Vana-Kreeka-kunst.html)
Vana-Kreeka arhitektuur
Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus . Akropoli ülaosas asuvad tähtsamad templid olid müüriga ümbritsetud, et pakkuda kaitset sõja ajal ning seega rajati need enamasti mõnele kõrgendikule. Akropoli allosas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, linna keskel oli väljak nimega agoraa, kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Seda ümbritsesid ametiasutuste hooned, usukultuslikud ehitised MRS kaubavalik. Alles VI saj. hakati kõiki linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Olulist osa linnapildis mängisid ka veevõtukohad , mis ehitati eesrindlikumates linnades Koos veejuhtmetega.
Näitena võib aga tuua viimase kuninga elupaiga, Efesose Linna, mis türannia ajal muutus veelgi suuremaks ja uhkemaks. Kaystrose jõe, Pionose JA Koressose Mäe (tänapäeval Bülbül-dag - Ööbikumäed) vahelises kolmnurgas asetsesid laiad tänavad ja ilusad majad. Põhjamüüris olevast Koressose väravast algas peatänav , mis suundus lõuna poole. Paremat kätt jäi linna keskel asuv viiesaja meetri laiune ja 750 meetri pikkune meresadam, vasakule saja meetri kõrgune Pionose mägi, millel valendasid jõukate kodanike villad. Edasi möödus peatänav suurepäraste skulptuuridega ehitud staadionist, kuni jõudis kakskümmend viis tuhat pealtvaatajat mahutava teatrini . Paraadtänav oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväljak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea akustikaga odeion (kontserdihoone). Arhitektuurikunsti tipp oli aga jumalanna artemise tempel.
Kus ja kellele?
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere.
Templitüübi omapära
Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga – peripteer (‘ümberringi sulgedega kaunistatud’). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest.
Arhailisel ajastul ehitati väga palju kolossaalse suurusega templeid. Tavaliselt ehitas need mõni kohalik türann, kes suutis selliseid projekte rahastada või leida piisavalt orje ehitustööde läbiviimiseks. Neid kolossaalseid templeid on leitud nii Ida- kui Lääne-Kreekast (Artemise tempel Ephesuses, Olympeion Ateenas ja tempel ‘G’ (arvatavasti pühendatud Apollonile) Selinuses, Kreeka koloonias Lõuna-Sitsiilias.
Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit, mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim. Muust kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga.
Põhiplaan ja kuju
Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. (Mitte templi sisse, sest seal elasid jumalad.) Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
Stiilid
Kreeklased kasutasid ehitusel peamiselt kolme sambatüüpi:
- Dooria (kujunes välja arhailisel ajastul)
- Joonia (kujunes välja klassikalisel ajastul)
- Korintose (iseloomulik hellenistlikule perioodile)
- Sambad kitsenevad ülevalt, mitte alt, nagu Minose ja Mükeene ehitistel
- Tehnikas, mida kasutati kivi lõikamisel ja raiumisel
- Suure arvu sammaste kasutamisel kivitemplites
- Lõviväravate reljeefid
- Ehisviilude skulptuurid
Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid loomulikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida hoopis olulisemaid, kuid vähem silmatorkavaid erinevusi.
Üldiselt iseloomustas dooria stiil rangus, karmus, jõulisus, vormide lihtsus ja kaunistuste nappus.
Originaale pole eriti säilinud, kuid seal olevat märgata tugevaimat Egiptuse mõju, mis väljendub eelkõige selles:
Tüvesega toetub ta otse alusele. Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad püstloodsed vaod – kannelüürid, mida eraldavad üksteisest teravad servad. Vertikaaljooned täksiti sisse selleks, et imiteerida varasemaid puidust valmistatud sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad.
Kapiteel moodustus: kõigepealt mõikakujuline siil. Sellel asetses nelinurkne katteplaat ehk abakus, millele toetus omakorda kolmeosaline simss: esimene osa oli kaunistusteta; teise osa võisid moodustada kas metoobid või triglüüfid (erinesid metoobidest sisse uuristatud vertikaalsete vagude poolest) ning neil võis esineda kaunistusi; kolmas osa oli kaunistatud ja eendus sambast. (et pakkuda varju päikese ja vihma eest)
Samba keskosas on väike sujuv paisutus – entaas, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon.
Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.)
Värvidest kasutati kõige rohkem taevassininst ja punast.
Klassikalist dooria templit võib nimetada meetodite ja eksperimenteerimise evolutsiooni tulemuseks. Kuna Kreeka arhitekt muutus järjest teadlikumaks suurt kaalu taluvate kivide kohapealt, muutusid proportsioonid toestavamateks ja kapiteel väiksemaks.
Fassaadid, katuseviilud
Arhailise ajastu templite fassadid olid koopiad varasematest puidust fassaadidest, ainult et nagu sambadki tehtud kivist. Katuseviilud (tümpaionid) olid kolmnurksed ja asusid mõlemal templi küljel. Nende tipp oli kaunistatud.
Arhailise ajastu templite fassadid olid koopiad varasematest puidust fassaadidest, ainult et nagu sambadki tehtud kivist. Katuseviilud (tümpaionid) olid kolmnurksed ja asusid mõlemal templi küljel. Nende tipp oli kaunistatud.
Mõõtkava
Kõige suuremad probleemid ehitamisel olid ruumikasutus ja mõõtkava. Kreeka arhitektid õppisid oma ettevalmistatavate tööde mahtu ja suurust arvestama moodulites. Üheks mooduliks oli samba läbimõõt mõõdetuna kõige laiemast kohast. Selle ühiku järgi arvutati samba kõrgus, kaugus kahe samba vahel ja nii edasi.
Arhitektuuris hakati looma proportsioonide süsteemi, just nagu skulptuuriski. Seda kindlat reeglistikku, kaanonit arhitektuuris, nimetatakse orderiks, mis määras täpselt ära ehitise mõõdud ja üksikosade suhte. Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed.
Arhailised templid kaldusid olema pikad ja kitsad. Hiljem oli kanooniline sammaste arv kahekordne esimeste sammaste arv ning sellele liideti veel üks. Näiteks Parthenonil on 8 sammast ees (idakülg) ja taga. See tähendab 8 x 2 = 16, 16 + 1 = 17. Seega ümbritses seda ehitist seitseteist sammast.
Arvutamissüsteemide suhted võisid olla veel näiteks 1; 1,6 või ka 1; 1,23.
Templitüübid
Templitüüpe oli umbes kümmekond. Neid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus. Erandiks on hilisem templitüüp rotund. (ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik, tänapäeval kõigi ümarehitiste ühisnimetus)
Templitüüpidest vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline. Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal. Neid võib nimetada ka eenduvateks külgmüürideks. Templi ukse juures oli kaks sammast.
Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.
Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber – neid nimetati dipteerideks. Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud.
Kreeklased ei kopeerinud oma vanu puittempleid lihtsalt lõbu pärast või ideedepuuduse tõttu. Esiteks olid need ehitised pühakojad, mistõttu pidid eelkõige pälvima jumalate heakskiidu. Kreeklased ei tahtnud teha liiga palju muudatusi juhuks, kui jumalad neid hästi vastu ei võta. Teiseks tahtsid nad, et templid väljendaksid nende ideid sellest, kuidas maailm peaks toimima.
Templinäiteid
Seitsmendast sajandist on pärit kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetav Hera tempel Olümpias. Seda ümbritses kuus sammast mõlemas otsas ja kuusteist mõlemal küljel. Esialgu olid need puidust, hiljem asendati kivisammastega. Sees oli alus Hera või Zeusi kujule. (tempel oli algselt mõeldud neile mõlemale.) Säilinud on ainult alus ja paar dooria stiilis sammast.
Hea dooria stiili näide on Apolloni tempel Korintoses. See oli ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. Säilinud on neist seitse. Omapäraks oli keskele ehitatud sein, mis jagas sisemuse kaheks ebavõrdseks osaks.
Kuuendast sajandi keskpaigast võib nimetada Selinuse templit, millele olid iseloomulikud siledad sambad. (kuus otstes, seitseteist külgedel + ühes otsas lisaks teine sambarida)
Samast ajast on Basiilika Paestrumis. Selle sisemus ei jagunenud nagu tavapäraselt kolme, vaid kahte ossa.
Viiendast sajandist on pärit Aphaia Aigiinal, mis on säilinud tänaseni, Poseidoni tempel Paestrumis, Zeusi templid Olümpias ja Agrigentoses ja Theseion Ateenas.
Kolm arhailise ajastu kõige tähtsamat ehitist, mis märgivad ajas toimunud muutusi. on:
- Artemise tempel Korful -600 e.kr.-ehitatud lubjakivist, omapärase tunnusena arhailine gorgo keset ehisviilu
- Siphniani varakamber Delfis -525 e.kr., See oli väike ehitis, ühe ruumiga, laia ukseavaga.
- Aphaia (Artemise) tempel Aigiinas (490 e.kr.).
Vana-Kreeka teatrid
Dionysose teater
Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj.e.m.a. asendati kivist astmetega.
Pingiridasid oli 64, millest säilinud on 20
Teater mahutas 17 000 vaatajat.
(Võrdluseks: Saku suurhall mahutab 10 000 inimest)
Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel.
All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus.
Orkestra taga asus skeene, telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid.
Etendati komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Mõnikord olid maskid kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega.
Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask.
(24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/teatrid.html)
PILT SIIT
Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj.e.m.a. asendati kivist astmetega.
Pingiridasid oli 64, millest säilinud on 20
Teater mahutas 17 000 vaatajat.
(Võrdluseks: Saku suurhall mahutab 10 000 inimest)
Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel.
All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus.
Orkestra taga asus skeene, telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid.
Etendati komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Mõnikord olid maskid kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega.
Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask.
(24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/teatrid.html)
PILT SIIT
Epidaurose teater
Epidaurose teater asub Peloponnesose poolsaarel. Asklepios (Apolloni poeg, arstjumal). Teater mahutas 14000 pealtvaatajat; ; kõige kallimad piletid olid 1. järgu viimases reas ning 2. järgu esimeses reas.
(24.10.2013; www.meeri.org/Tekstid/Kreeka.doc)
PILT SIIT
Epidaurose teater asub Peloponnesose poolsaarel. Asklepios (Apolloni poeg, arstjumal). Teater mahutas 14000 pealtvaatajat; ; kõige kallimad piletid olid 1. järgu viimases reas ning 2. järgu esimeses reas.
(24.10.2013; www.meeri.org/Tekstid/Kreeka.doc)
PILT SIIT
Vana-Kreeka skulptuur
Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri . Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks .
Enamikku kuulsamatest kujudest ei ole säilinud , siiski tunneme neid hilisemate koopiate põhjal . Sageli on need aga teisest materjalist ja täit ettekujutust originaalist ei anna . Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. (24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur3.html)
Arhailine ajajärk
Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri . Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks .
Enamikku kuulsamatest kujudest ei ole säilinud , siiski tunneme neid hilisemate koopiate põhjal . Sageli on need aga teisest materjalist ja täit ettekujutust originaalist ei anna . Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. (24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur3.html)
Arhailine ajajärk
KUROS
Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad.Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis, kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes .Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud .
PILT SIIT
Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad.Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis, kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes .Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud .
PILT SIIT
Merejumal Poseidon on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus.
Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.
Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros, kelle tappis Ateena kangelane Theseus.
(24.20.2013; http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon)
PILT SIIT
Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.
Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros, kelle tappis Ateena kangelane Theseus.
(24.20.2013; http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon)
PILT SIIT
Delfi vankrijuhti loetakse üleminekutööks arhailisest perioodist klassikalisse.
478 eKr., pronks
(24.10.2013 ; http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)
PILT SIIT
Klassikaline ajajärk
5.sajand e.Kr.
Toimus skulptuuris murrang- inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljendus veenvus.
(24.10.2013; http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)
Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga.
Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna Athena kuju asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on kontrapost. Nii paistab figuur loomulik.
(24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur3.html)
478 eKr., pronks
(24.10.2013 ; http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)
PILT SIIT
Klassikaline ajajärk
5.sajand e.Kr.
Toimus skulptuuris murrang- inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljendus veenvus.
(24.10.2013; http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf)
Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga.
Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna Athena kuju asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on kontrapost. Nii paistab figuur loomulik.
(24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur3.html)
Polykleitos odakandja Myron Praxiteles Lysippos
marmor pronkskoopia marmor marmor
PILT SIIT PILT SIIT PILT SIIT PILT SIIT
Hellenistlik ajajärk
Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. (24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur3.html)
marmor pronkskoopia marmor marmor
PILT SIIT PILT SIIT PILT SIIT PILT SIIT
Hellenistlik ajajärk
Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. (24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/skulptuur3.html)
Vana-Kreeka vaasid
Kirjalikest allikatest on teada paljude Vana-Kreeka maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole säilinud ühtegi arhailise või klassikalise ajajärgu seina- või tahvelmaali.Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati kann uuesti.
Geomeetrilise ornamendiga vaas
Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe.
Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Algselt geomeetrilised kujundid asendusid ajapikku paljufiguuriliste piltjutustustega .Vaasidel kujutati mütoloogilisi ja ajaloolisi stseene, pidustusi ja spordivõistlusi, aga ka igapäevaseid tegevusi . PILT SIIT
(24.10.2013; http://kunstiabi.weebly.com/vaasid1.html)
Mustafiguuriline stiil
Mustafiguuriline stiil (ka mustafiguuriline keraamika või mustafiguuriline vaasimaal) on üks vanakreeka keraamika põhilisi tehnikaid ja stiile. Eriti levinud oli see 7.–5. sajandil e.Kr, ent viimased kasutusjuhud ulatuvad isegi 2. sajandisse e.Kr. See eristub stilistiliselt varasemast orientaalsest stiilist ning hilisemast punasefiguurilisest stiilist.
Figuurid ja ornamendid maaliti vaasipinnale siluetisarnaste kujudena. Peened kontuurid kraabiti sisse enne põletusprotsessi. Detaile sai toetada ja esile tõsta kattevärvidega (peamiselt valge ja punane). Mustafiguurilise stiili keskuseks oli algselt kaubanduskeskus Korinthos, hiljem Ateena. Teisi olulisi tootmiskohti on teada Lakooniast, Boiootiast, Kreeka idaosast ja Itaaliast. Eriti Itaalias kujunesid välja eristiilid, mis olid vähemasti osaliselt mõeldud etruski turule. Etruskide hulgas olid kreeka mustafiguurilised vaasid väga populaarsed, nagu näitab impordi suur osakaal. Kreeka kunstnikud valmistasid etruski turu jaoks eripartiisid, mis erinesid kuju ja dekoori poolest tavalisest toodangust. Etruskid rajasid ka omaenda mustafiguurilise keraamika tööstuse, mis rajanes kreeka eeskujudele.
Mustafiguuriline stiil oli esimene kunstistiil, mis tõstis esile suurel hulgal kunstnikuisiksusi. Mõned neist on teada õigete nimedega, teiste kohta kasutatakse teaduskirjanduses tinglikke nimetusi. Eriti Atikas tegutses ohtralt nimekaid kunstnikke. Mõned keraamikud viisid läbi erinevaid uuendusi, mis sageli mõjutasid vaasimaalijate tööd või olid ise neist mõjutatud. Nii musta- kui punasefiguurilises stiilis vaasid on vanakreeka mütoloogia ja ikonograafia tähtsamaid allikaid, samuti on need teatud määral olulised Antiik-Kreeka igapäevaelu uurimisel. Alates hiljemalt 19. sajandist on need vaasid olnud sagedaseks uurimisobjektiks.
(24.10.2013;http://et.wikipedia.org/wiki/Mustafiguuriline_stiil)
PILT SIIT
Mustafiguuriline stiil (ka mustafiguuriline keraamika või mustafiguuriline vaasimaal) on üks vanakreeka keraamika põhilisi tehnikaid ja stiile. Eriti levinud oli see 7.–5. sajandil e.Kr, ent viimased kasutusjuhud ulatuvad isegi 2. sajandisse e.Kr. See eristub stilistiliselt varasemast orientaalsest stiilist ning hilisemast punasefiguurilisest stiilist.
Figuurid ja ornamendid maaliti vaasipinnale siluetisarnaste kujudena. Peened kontuurid kraabiti sisse enne põletusprotsessi. Detaile sai toetada ja esile tõsta kattevärvidega (peamiselt valge ja punane). Mustafiguurilise stiili keskuseks oli algselt kaubanduskeskus Korinthos, hiljem Ateena. Teisi olulisi tootmiskohti on teada Lakooniast, Boiootiast, Kreeka idaosast ja Itaaliast. Eriti Itaalias kujunesid välja eristiilid, mis olid vähemasti osaliselt mõeldud etruski turule. Etruskide hulgas olid kreeka mustafiguurilised vaasid väga populaarsed, nagu näitab impordi suur osakaal. Kreeka kunstnikud valmistasid etruski turu jaoks eripartiisid, mis erinesid kuju ja dekoori poolest tavalisest toodangust. Etruskid rajasid ka omaenda mustafiguurilise keraamika tööstuse, mis rajanes kreeka eeskujudele.
Mustafiguuriline stiil oli esimene kunstistiil, mis tõstis esile suurel hulgal kunstnikuisiksusi. Mõned neist on teada õigete nimedega, teiste kohta kasutatakse teaduskirjanduses tinglikke nimetusi. Eriti Atikas tegutses ohtralt nimekaid kunstnikke. Mõned keraamikud viisid läbi erinevaid uuendusi, mis sageli mõjutasid vaasimaalijate tööd või olid ise neist mõjutatud. Nii musta- kui punasefiguurilises stiilis vaasid on vanakreeka mütoloogia ja ikonograafia tähtsamaid allikaid, samuti on need teatud määral olulised Antiik-Kreeka igapäevaelu uurimisel. Alates hiljemalt 19. sajandist on need vaasid olnud sagedaseks uurimisobjektiks.
(24.10.2013;http://et.wikipedia.org/wiki/Mustafiguuriline_stiil)
PILT SIIT
Punasefiguuriline stiil
Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika. (24.10.2013; http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_keraamika)
PILT SIIT
Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika. (24.10.2013; http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_keraamika)
PILT SIIT
