Merovingide ja karolingide ehk varakeskaegne kunst
5.-10.saj.
5. saj. vallutati Lääne-Rooma lõplikult väga sõjakate ja madalal kultuuritasemel olevate germaani hõimude poolt. Linnad laastati ning peale tungisid põhja poolt aina uued, sõjakamad hõimud. Nad röövisid ja hävitasid kõike ning asutasid endistele Rooma aladele uusi riike. Kõige tugevam ja pikema kestusega oli Frangi riik. Sealsete valitsejasuguvõsade järgi on vastavalt nimetatud ka tolleaegset kunsti.
See jagatakse 2 suureks etapiks:
1) merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 5-8. saj.
2) eelromaani ehk karolingide kunst (8-10. saj.)
Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad,relvad,puitehitised ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornametinkaga. Kunst võrdlemisi elukauge ja stiliseeritud,samas dekoratiivne.
(02.12.2013;http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf ; pildid ka sealt )
See jagatakse 2 suureks etapiks:
1) merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 5-8. saj.
2) eelromaani ehk karolingide kunst (8-10. saj.)
Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad,relvad,puitehitised ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornametinkaga. Kunst võrdlemisi elukauge ja stiliseeritud,samas dekoratiivne.
(02.12.2013;http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf ; pildid ka sealt )
Paarissõled 6. saj. ja kullast pannal 7. saj.
Germaanlaste ja keltide rahvakunstis, eelkõige tarbeesemete kaunistuses valitses nn loomastiil. Säilinud on palju metallist esemeid (mõõgapead, odaotsad, kilbid, sõled, pandlad), mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Sarnast stiili kasutati ka kivi ja puust esemetel. (02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm)
Germaanlaste ja keltide rahvakunstis, eelkõige tarbeesemete kaunistuses valitses nn loomastiil. Säilinud on palju metallist esemeid (mõõgapead, odaotsad, kilbid, sõled, pandlad), mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Sarnast stiili kasutati ka kivi ja puust esemetel. (02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm)
Merovingide ajal tegeleti kloostrites raamatukunstiga. Raamatuid kirjutati käsitsi ja neid illustreeriti initsiaalidega. (02.12.2013; http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf)
Books of
Kells´st
Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik ja muidugi on käsikirjad usulise sisuga. Käsikirja kunst arenes peaaegu igas kloostris ise rada ja nii sündis palju raamatumaali koolkondi. Mõnel pool olid antiikaja traditsioonid tugevamad ja näeme küllalt looduslähedasi illustratsioone. Tüüpilised Merovingide ajastu käsikirjad pärinevad Iirimaalt, mis oli sel ajal Euroopa üks kultuursemaid osasid. Paelornamentika tungis ka raamatuillustratsioonidele. Iiri käsikirja eredavärviline ornamentika vaimustab meid oma dekoratiivse iluga. Eriti hoolega kujutati lehekülje esimene täht, mis mõnikord võttis enda alla suurema osa leheküljest. Fantastiliselt väänlevasse paela on sisse põimitud taimemotiive ja erandjuhtudel ka inimesekujutisi.
Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon. Ristiusu levik võttis veel sajandeid aega ja see iseenesest lihtsustus ja muundus. Siiski oli just usk kultuuri ja kunsti kandjaks. (02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm)
KAROLINGIDE KUNST
Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused.
751 – Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike
732 – Poitiers’ lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt
742-814 – Karl Suur
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi – tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne.(02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm)
ARHITEKTUUR
Karolingide ajal sünnib uuesti kiviarhitektuur, mis järgib antiikseid eeskujusid.
Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike.
Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik.
9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused.
Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive. Elusolendite kujutamisel püüti edasi anda liikumist. Põhifiguurid meenutavad oma pooside ja rõivastusega mõnikord antiikfilosoofe. (02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm ;pildid siit)
Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon. Ristiusu levik võttis veel sajandeid aega ja see iseenesest lihtsustus ja muundus. Siiski oli just usk kultuuri ja kunsti kandjaks. (02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm)
KAROLINGIDE KUNST
Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused.
751 – Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike
732 – Poitiers’ lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt
742-814 – Karl Suur
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi – tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne.(02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm)
ARHITEKTUUR
Karolingide ajal sünnib uuesti kiviarhitektuur, mis järgib antiikseid eeskujusid.
Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike.
Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik.
9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused.
Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive. Elusolendite kujutamisel püüti edasi anda liikumist. Põhifiguurid meenutavad oma pooside ja rõivastusega mõnikord antiikfilosoofe. (02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm ;pildid siit)
1)Lossikabel Aachenis. 2) Saint-Riquier´ klooster Prantsusmaal, u. 800. a. Hävinud.
RAAMATUKUNST
Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega.(02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm ; pildid siit)
Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega.(02.12.2013;http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt1_kadipint2006.htm ; pildid siit)
1)Books of Kell´s Jeesus 2)metallist pühakirja kaas Kristust ja tema elu
kujutavate stseenidega, u. 870.a.
SKULPTUUR
Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi
Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi
Nn. Muiredachi rist
Iirimaalt, 923 a. Rõngasristid on
iseloomulikud keltidele. Ristil on
kujutatud stseene Jeesuse elust ja
Jeesust kui maailma kohtumõistjat.
