Mesopotaamia kunst
Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja.
Sumerite kiilkiri.
4.-3. a e.Kr.
Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.
Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta.
PILT SIIT
Sumerite põllud kandsid saaki, sest neil oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, nad kaevandasid metalle ja oskasid valmistada kuld-,hõbe- ja pronksesemeid. Arvatakse, et just nemad leiutasid ratta ja vankri.
III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla.18 saj.e.m.a. ,suure valitseja Hammurapi ajal ,sai tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babüloni linn. Babülon oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas.
9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.
7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim. uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis. Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.m.a. sissetunginud pärslased.
Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari.
Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu . Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.
III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla.18 saj.e.m.a. ,suure valitseja Hammurapi ajal ,sai tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babüloni linn. Babülon oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas.
9 .saj.e.m.a. vallutasid Mesopotaamia assüürlased kellel oli võimas armee.
7. saj.e.m.a. vallutsaid babülonlased Mesopotaamia tagasi ja seda aega nim. uusbabüloonia ajajärguks. Tol ajal valitses Mesopotaamiat Uus-Babüloonia edukaim kuningas Nebukadnetsar II, keda tunti suure maadevallutaja ja ehitustegevuse arendajana Babülonis. Sumerite poolt loodud kõrgkultuur võeti seda vallutanud rahvaste poolt omaks ja arendati edasi, seetõttu saab sellest perioodist rääkida kui ühtsest mesopotaamia kultuurist , mille õitsengule tegid lõpu 6.saj. e.m.a. sissetunginud pärslased.
Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari.
Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu . Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.
Ehituskunst.
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist olid põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud,mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole ilmastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on täaseni säilinud vaid savikuhilad.
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist olid põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud,mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole ilmastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on täaseni säilinud vaid savikuhilad.
Mesopotaamiast leitati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust.
Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamisekeskus,nagu näitavad neist leitud kiilkirja savitahvlid.
Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahendes assangutena ülespoole.
Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamisekeskus,nagu näitavad neist leitud kiilkirja savitahvlid.
Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahendes assangutena ülespoole.
Tsikuraat
kõrge massiivne torn. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, niiet igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris.
PILT SIIT
kõrge massiivne torn. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, niiet igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris.
PILT SIIT
Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad. Eriti võimas oli värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Sellel oli kujutatud sadu pinnast eenduvad fantaasialoomi.
Ištari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9).
Ištari värav, linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile ja ehitati umbes 575 eKr kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Ta paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses.
PILT SIIT
PILT SIIT PILT SIIT PILT SIIT
Eriti võimas oli värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Sellel oli kujutatud sadu pinnast eenduvad fantaasialoomi.
Eriti võimas oli värviliste tellistega kaetud jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Sellel oli kujutatud sadu pinnast eenduvad fantaasialoomi.
Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad
Ištari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid. PILT SIIT
Ištari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid. PILT SIIT
Pitsatsilindrid ehk pitsatkivid
- Tüüpilisteks leidudeks on pitsatsilindrid ehk pitsatkivid, millesse on süvendatud pildid ja kirjamärgid. Veeretades seda pehmel saviplaadil ilmusid savi peale stseenid mesopotaamia ajaloo ainetel. Arheoloogid on leidnud hulgaliselt pitsatsilindreid.Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja.
- Pitsatsilindrid valmistati mõnest kõvemast kivist, millesse süvendati kirjamärke ja pilte. Kui sellist silindrit saviplaadil veeretati, tekkis sellele reljeefne kujutis, mis hiljem põletati.
PILT SIIT
Skulptuur.
Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.
Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitamisega,kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad. Hästi antakse edasi detaile: käsi ja jalgu, relvi ja riietust, kuid need on anatoomia seisukohalt võimatutes ühendustes. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke, mida kutsutakse inkrustatsiooniks.
Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad.
Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitamisega,kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Reljeefidel kujutatud inimfiguurid on üpris kohmakad. Hästi antakse edasi detaile: käsi ja jalgu, relvi ja riietust, kuid need on anatoomia seisukohalt võimatutes ühendustes. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke, mida kutsutakse inkrustatsiooniks.
Gudea kujukesed
Gudea oli Lagaši valitseja
U 2100 eKr
Nii istuvas kui seisvas asendis, alati üks õlg paljastatud
Valmistatud kallist materjalist
dioriidist
PILT SIIT
STEEL
Reljeefide ja kiilkirjaga kaunistatud kivitahvel.
Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel.
U 2300-2200 e.Kr
PILT SIIT
Reljeefide ja kiilkirjaga kaunistatud kivitahvel.
Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel.
U 2300-2200 e.Kr
PILT SIIT
Hammurapi päikesejumala ees. 18. saj eKr
Babüloonia riik 19.-16. saj eKr
• Hammurapi seadused
näiteks:
kui keegi lööb teisel mehel silma välja, siis peab löödama ka temal kui keegi varastab templist,siis tuleb ta tappa ja ka see,kes varastatud asjad vastu võttis.
PILT SIIT
MESOPOTAAMIA KUNSTI MÕISTED
Keraamika - (kr k-s keramikos - "savi"); savitöötehnika ja -kunst; põletatud savist esemed.
Tempel - (lad k-s templum - "eraldatud ala"); lgselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik).
Tsikuraat - Kõrge torn templite juures, mis ahenes astangutena ülespoole. Selle külgi katsid trepid ning muud väljaehitused. Templi ukseni jõudmiseks tuli tornile mitu ringi peale teha.
Reljeef - skulptuurteos, kus kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud.
Pitsatsilinder e pitsatkivi - kõvemast kivisordist silindrikesed, millesse on süvendatud pildi või kirjamärgi negatiivkujutis. Surudes pitsatsilindri pehmesse saviplaati, saadakse kõrgreljeefis kujutis, mis hiljem põletatakse. Varasemad pärinevad sumeri-akadi kultuurist umbes 4000-3000 a e.m. a.
Inkrustatsioon - kunstis pinna kaunistamine eri värvi materjalidega (marmor, klaas, metall, luu, pärlmutter, puit jm), mis vastavalt kujundatud kompositsioonile asetatakse lõigatud süvendisse või surutakse kivistuvasse ainesse (kitt, kips, tsement), nii et pealispind jääb tasaseks.
Keraamika - (kr k-s keramikos - "savi"); savitöötehnika ja -kunst; põletatud savist esemed.
Tempel - (lad k-s templum - "eraldatud ala"); lgselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik).
Tsikuraat - Kõrge torn templite juures, mis ahenes astangutena ülespoole. Selle külgi katsid trepid ning muud väljaehitused. Templi ukseni jõudmiseks tuli tornile mitu ringi peale teha.
Reljeef - skulptuurteos, kus kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud.
Pitsatsilinder e pitsatkivi - kõvemast kivisordist silindrikesed, millesse on süvendatud pildi või kirjamärgi negatiivkujutis. Surudes pitsatsilindri pehmesse saviplaati, saadakse kõrgreljeefis kujutis, mis hiljem põletatakse. Varasemad pärinevad sumeri-akadi kultuurist umbes 4000-3000 a e.m. a.
Inkrustatsioon - kunstis pinna kaunistamine eri värvi materjalidega (marmor, klaas, metall, luu, pärlmutter, puit jm), mis vastavalt kujundatud kompositsioonile asetatakse lõigatud süvendisse või surutakse kivistuvasse ainesse (kitt, kips, tsement), nii et pealispind jääb tasaseks.
